Jaak Jõerüüt

FOTO: Peeter Langovits

Võib ju ütelda, et neid, kes lahkuvad, ei rahulda elukvaliteet Eestis või et nad lahkuvad lootuses paremat teenistust leida, kuid see on ainult asja üks pool. Tõsi on see, et elame ajas, kus rahvad jälle rändavad ja igaüks, kes ütleks, et ta teab, miks see nii on, valetaks, räägib intervjuus Eesti presidendiks pürgiv kirjanik Jaak Jõerüüt.


Intervjuu metoodikast: küsimused pärinevad Google'i autocomplete'i variantidest ehk valikutest, mida otsimootor pakub otsingut alustades.

Need valikud on ühtlasi ka eestlaste kõige populaarsemad otsingud. Valitud küsimuste teemadeks on «Eesti», «eestlased» ja «president» ja potentsiaalsetel presidendikandidaatidel palusime vastata võimalusel vähemalt kolme, kuid mitte rohkem kui kümne lausega.


Foto:

FOTO: Google

Miks on Eestile kasulik kuuluda Euroopa Liitu?

Ei ole mõeldav, et nii väikese rahvaarvuga riik saaks üksi kõigega hakkama. See ei ole võimalik ei poliitiliselt ega majanduslikult. Rääkimata meie asukohast kaardil ja tänase maailma olemusest, mis on kõiges läbipõimunud, kusjuures meie võimuses ei ole seda põimumist täielikult muuta. Eesti on alati kuulunud Euroopasse, on selle osa.

Foto:

FOTO: Google

Kuidas olla tänapäeval eestlane?

Peaks küsima, kuidas olla tänapäeval inimene! Inimese teevad inimeseks keel, kultuur ja inimväärikus. Eestlasel on piltlikult öeldes mitme tuhande aastased juured sügaval oma maapinnas. Selle meelespidamine, oma suguvõsa loo uurimine,  mineviku suurkujude mäletamine, Eesti pühapaikade teadmine ja oma ajaloo lugemine eelarvamusvaba pilguga, kõik see kokku võib anda erakordselt tugeva identiteeditunde ja väärikuse.

Foto:

FOTO: Google

Miks on vaja presidenti?

Põhiseaduse paragrahvis 78 on kirjas presidendi konkreetsed välispoliitilised, julgeolekupoliitilised ja sisepoliitilised ülesanded, need on püsivad ja neid on kolmkümmend neli. Lisaks on presidendi roll olla poliitiliste maailmavaadete ülene põhiseaduslike väärtuste hoidja ning vajadusel lepitaja rahva ja riigi vahel. Ta on ka sisepoliitilise tasakaalumehhanismi oluline komponent. Tal on vajadus esindada Eestit omal tasemel rahvusvahelises suhtluses, muutumata seejuures supervälisministriks.

Presidendi ameti kaotamine tähendaks kõigi tema ülesannete laialijaotamist, seega põhiseaduse kapitaalremonti ja sedakaudu kolossaalseid muudatusi riigi struktuuris. Raudkindlalt ei kuulu selline tegevus ei lähemas ega kaugemas tulevikus nende eluliste ülesannete hulka, mida Eestil on tarvis lahendada.

Foto:

FOTO: Google

Milline peab olema president?

Juba veerand sajandit on riigipea valimiste lähenedes jõutud iga kord sinnani, et  justkui oodataks jumala volitustega peaingli saabumist. Aga üllatus, üllatus, jälle valitakse inimene! Presidendi teatud omaduste vajalikkus tuleneb ta ülesannetest, millest eelmises vastuses on juttu. Kõige krooniks ei tohi ta muidugi olla poliitkorrektselt suu peale kukkunud. Ja väga tuntud piiblilauset kasutades: rahva huvide eest seistes olgu ta vaga nagu tuvi ja kaval nagu madu!

Foto:

FOTO: Google

Miks eestlased lahkuvad Eestist?

Võib ju ütelda, et neid, kes lahkuvad, ei rahulda elukvaliteet Eestis või et nad lahkuvad lootuses paremat teenistust leida, kuid see on ainult asja üks pool. Tõsi on see, et elame ajas, kus rahvad jälle rändavad ja igaüks, kes ütleks, et ta teab, miks see nii on, valetaks. Huvitav on aga see, et mida rohkem ühed rändavad, seda tugevamini teised juurduvad. Kodumaalt lahkujad riskivad sellega, et nendest saavad tühised mutrid rahvusvahelises turumajanduse masinavärgis.

Miks eestlased on vaesed?

Eesti kaugemat ja lähemat ajalugu vaadates ei ole eestlased praegu nii vaesed nagu nad on olnud. Rahvana, üleüldiselt. Kuid see ei tähenda seda, et ei peaks arukalt tegelema liigse varandusliku kihistumise vältimisega ja tõeliselt vaeste abistamisega. Enam südant, majandusjuhid, te ei pea seda kahetsema!

Foto:

FOTO: Google

Kuidas Eestis rikkaks saada?

Rikkaks saamine ei peaks olema eesmärk omaette. Rikkus on tavaliselt  pühendumisega tehtud töö kaasaanne. Võiks küsida, millele Eestis pühenduda. Rääkimata juba sellest, et vaimne rikkus on omaette väärtus ja headusest ei saa kunagi küllalt. Rääkimata sellest, et miljoni jagamisest kusagile hoomamatusse kaugusesse on ka mõne tuhande jagamine kodumaal õilsam ja õigem tegu. Rajad rikkuseni on alati keerulisemad kui exceli-tabeli sirgjooned.


Antud artikkel on osa intervjuude seeriast presidendiks pürgijatega.

Loe ka: