/nginx/o/2016/05/25/5431007t1hfc3f.jpg)
Leian, et rahvale tuleks anda võimalus ise presidenti valida, sest sellisel juhul oleks riigipea mandaat märksa tugevam. Me ei vaja erakondade tagatubade lemmikkandidaati, vaid tõelist rahva liidrit, räägib intervjuus Eesti presidendiks pürgiv riigikogu liige Mailis Reps.
Intervjuu metoodikast: küsimused pärinevad Google'i autocomplete'i variantidest ehk valikutest, mida otsimootor pakub otsingut alustades.
Antud valikud on ühtlasi ka eestlaste kõige populaarsemad otsingud. Valitud küsimuste teemadeks on «Eesti», «eestlased» ja «president» ja potentsiaalsetel presidendikandidaatidel palusime vastata võimalusel vähemalt kolme, kuid mitte rohkem kui kümne lausega.
/nginx/o/2016/05/23/5424853t1h97f9.jpg)
Mailis Reps: Eesti seisab koos Euroopa Liiduga täna tõsiste väljakutsete ees – pagulasküsimus, Kreeka võlakriis, Suurbritannia võimalik lahkumine ja mitmed muud teemad. Euroopa Liitu kuulumine on samal ajal toonud meie inimestele mitmeid nähtavaid hüvesid. Oleks raske ette kujutada, milline oleks Eesti ilma ELi-poolse toeta. Kindlasti oleks meil vähem sportimisvõimalusi, kergliiklusradu, vähem korras linnasüdameid, koole, lasteaedu ja suuri liiklusobjekte.
Kõik eelpoolmainitu on saanud teoks tänu Euroopa toetusele. Samuti on Euroopa toetused hoidnud elus meie niigi raskes seisus põllumajandust ja aidanud kaasa ettevõtluse arengule. Keegi meist ei oleks nõus loobuma nendest hüvedest, mis on Euroopaga kaasnenud. Muidugi toob ELi kuulumine endaga kaasa ka kohustusi, kuid hüved ületavad selgelt solidaarsusega kaasnevaid ülesandeid.
/nginx/o/2016/05/23/5424855t1ha166.jpg)
Ma usun, et kõik siin elavad rahvused ja kogukonnad mõtestavad enda jaoks eestluse väärtuseid veidi erinevalt, kuid kindlad omadused jäävad siiski samaks. Õige eestlane armastab oma kodumaad, hindab eesti keelt ja kultuuri ning teeb seda uhkusega. Ka tänapäeva eestlane, vaatamata üha enam globaliseeruvale maailmale, külastab laulu- ja tantsupidu, naudib jaanipäeva isegi vihma korral ja tunneb rõõmu väikeste asjade üle. Kui me kanname seesugust eestlust endi südameis, püsib Eestimaa kindlasti elus.
/nginx/o/2016/05/23/5424857t1hbba4.jpg)
Eestimaa president peab olema erinevate kogukondade ühendaja ja omamoodi rahumajakas tormisel merel, see peab olema tema ülesanne. President peab omama siseriiklikku autoriteeti ning julgema seda vajadusel rakendada. Samuti peab riigipea seisma näoga rahva poole, lähtuma inimeste vajadustest ja muredest ning suunama ka poliitikuid õigele teele.
Siinkohal tasub küsida, kas kõik Eesti senised presidendid on neid kriteeriumeid täitnud ja kui mitte, siis miks? Leian, et rahvale tuleks anda võimalus ise presidenti valida, sest sellisel juhul oleks riigipea mandaat märksa tugevam. Me ei vaja erakondade tagatubade lemmikkandidaati, vaid tõelist rahva liidrit. Selline president aitaks kaasa ühiskonnas suurema võrdsuse loomisele ning ka Eesti arengule üldiselt.
/nginx/o/2016/05/23/5424861t1h6133.jpg)
Meedias on väidetud, et tulevane riigipea peab olema ennekõike välispoliitiliselt pädev, kuid mina seda arvamust ei jaga. Riigipea peab küll olema välispoliitiliselt kogenud, kuid sellest olulisem on tema sisepoliitiline autoriteet. President peab lähtuma põhiseaduse mõttest, mille kohaselt peab Eesti Vabariigi riigipea olema ühiskonda ühendav, riigivõimu stabiilsust kindlustav ja põhiseaduslike institutsioonide tasakaalustaja.
Muidugi on presidendil ka teisi ülesandeid, kuid on selge, et riigipea peab olema ennekõike ühiskonna ühendaja. Ta peab suutma kõnetada nii väiksema sissetulekuga inimesi kui ka rikkamaid. Eesti president peab olema integratsiooni eestvedaja ning oma tegevuses erakondadeülene.
/nginx/o/2016/05/23/5424887t1h54c5.jpg)
Inimeste põhjused kodumaalt lahkumiseks on küll erinevad, kuid peamine põhjus on loomulikult elamisväärse palgaga töökohtade puudus. Inimesed lihtsalt ei näe, et neil on võimalik Eestis läbi lüüa ja hästi ära elada. Meie maapiirkonnad on tühjaks jooksnud ja need, kes Tallinna pidama ei jää, põrutavadki edasi välismaale.
Ma mõistan, kui noored käivad välismaal õppimas ja töötamas, et enda oskusi ja teadmisi täiendada, kuid meie eesmärk peab olema, et need noored tuleksid ka koju tagasi. Kõigi Eesti poliitikute ülesanne on töötada selle nimel, et noored sooviksid pärast õpinguid ning maailma avastamist kodumaale naasta.
Ühest küljest tuleb arvestada konteksti ja ajalugu – võrreldes teiste idabloki riikidega, on Eestil läinud võrdlemisi hästi. Samal ajal tuleb tunnistada, et meie valitsusjuhid on teinud palju vigu. Näiteks majanduskriisi ajal ega järel ei panustatud piisavalt Eesti majanduse elavdamisse, vaid loodeti turumajanduse «nähtamatu käe» peale. See oli ilmselge viga, mis tõi kaasa kõrge tööpuuduse ja sügava majanduslanguse.
Oma riigi ja majanduse eest peame suutma edaspidi ise vastutada. Meie areng on täna poolel teel ja loodan, et peagi saabub aeg, mil me oleme ka nii-öelda Vana Euroopaga võrreldaval tasemel. Tähtis on aga, et Eestimaa poolel teel inimestest tühjaks ei jookse ja sellel rajal seisma ei jää.
/nginx/o/2016/05/23/5424871t1h1107.jpg)
Eesti peab panustama oma inimestesse nii hariduses kui ka sobiva ettevõtluskeskkonna loomisel. Peame lõpetama sõjahüsteeria külvamise ning keskenduma oma riigi ülesehitamisele. Inimestel soovitan tegeleda endale südamelähedase tööga ja mitte jääda liialt kinni konkreetsetesse rahanumbritesse. Edu saavutamine võtab igas valdkonnas aega, kuid on seda vaeva väärt. Ma loodan, et Eesti jõuab lähiaastatel olukorrani, kus meie palgad ja pensionid on konkurentsivõimelised ning inimesed saavad väärikalt ära elada.
Antud artikkel on osa intervjuude seeriast presidendiks pürgijatega.
Loe ka:
/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)