Postimees 1892. aastal: «naesterahva küsimusest»

Sufražettide eeleavaldus 1906. aasta 21. mail. Foto: Archive/Scanpix

Inglise-maal on nüüdsama naesterahva liikumine jälle elavalt päevakorral. Iseäranis saadab tähelepanemist, et ka vana Gladstone, kes tuttav Inglise vabameelse erakonna juht on ja mitu korda pääminister olnud, asjas oma häält tõstab. 

Ta on ühe lennukirja välja andnud, milles oma arvamist viimati parlamendile ettepandud seaduse kohta avaldab. Selle läbi on tahetud, Inglise naesterahvale kõigis riiklikus asjus, nimelt valimisteks, meestega ühesugust õigust anda, nii et ka naesterahvad valida ja kõigi ametite pääle valitud saada võiksivad. Seda arvati mõnelt poolt suureks ajanõudmiseks, sest kahtlemata on Inglise naesterahvas kõigiti endast palju tubliduse ja agaruse tunnistusi andnud ning nii mitme Inglise neiu või naese nimi on üle ilma kuulsaks saanud. Ka oma kohast hoogu andis asjale, et Inglise maal naesterahvas mitu korda krooni on kandnud, Inglise võimu rajaja ja üks tähtsam valitseja kuninganna Elisabeth (1558-1608) on olnud, nagu ka praeguse kuninganna Viktoria valitsus Inglise riigile kõigiti õnneks ja auuks on. Võidi siis loota, et naesterahvas sääl küll küps on, igas tükis ju meesterahva vääriline olla ja valmistati tähendatud seaduseplaan.

Nõndanimetatud «esimeseks lugemiseks» oli ta ju parlamendis läbi käinud, kuid mis seisukoha parlament ta vastu võtab, pidi alles «teiseks lugemiseks» selguma, mis neil päevil ees oli. Vabameelne Gladstone soovib aga oma kirjas, et seadus parlamendis mitte vastu ei võetaks. 22.04.1892