Kas Bosnia ja Hertsegoviinast võib saada islamiterroristide pelgupaik?

Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Igor Crnadak Foto: SCANPIX

Saksa ajakiri Spiegel kirjutas nädala alguses, et islamistid on leidnud uue pelgupaiga Bosnia ja Hertsegoviinas (BjH), kus nad värbavad uusi liikmeid ja propageerivad džihaadi. Kolmapäeval Tallinna külastanud Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Igor Crnadak ütles aga Postimehele antud intervjuus, et ei saa selle väitega nõustuda.

Kui palju on rändekriis viimase aasta jooksul Bosnia ja Hertsegoviinat mõjutanud?

Me oleme oma naaberriikidega pidevalt suhelnud sel teemal. Vahetame infot iga päev. Me oleme valmis võimalikuks sisserändeks meie territooriumile. Aga seda pole siiani juhtunud ning pole alust arvata, et see peaks lähiajal juhtuma.

Kriis ei mõjutanud meid otseselt. Ainult nii palju, et arutasime tekkinud olukorda naaberriikidega. Hindasime, milliseks võib kujuneda alternatiivne teekond, kui praegune suletakse. Alternatiivne teekond oleks siis Kreekast Albaaniasse, Albaaniast Montenegrosse ja Montenegrost Bosnia ja Hertsegoviinasse. Meie territooriumilt saaksid nad edasi liikuda Horvaatiasse, sest meil on üle tuhande kilomeetri pikkune piir Horvaatiaga. Aastakümned tagasi oli see siseriiklik piir, seega pole väga hästi valvatud kogu ulatuses. Aga ikkagi pole praegu põhjust karta, et põgenikud seda teed mööda liikuma hakkaksid.

Sel nädalal kirjutas Saksa ajakiri Spiegel, et Bosnia ja Hertsegoviinast võib saada islamiterroristide uus pelgupaik. Samuti on sealt läinud Lähis-Itta sõdima 200-300 võitlejat. Kas Teie hinnangul peab Spiegeli väide paika?

Ma pole seda artiklit lugenud, kuid ma ei arva, et Bosnia ja Hertsegoviinat peaks nägema kui potentsiaalset terroristlikku riiki. Riigi üle ei saa otsustada selle järgi, kas seal on toimunud terrorirünnak või kas võitlejad pärinevad sellest riigist, vaid kuidas riik selle probleemiga tegeleb.

Meenutan, et Bosnia ja Hertsegoviina oli esimene riik piirkonnas, mis tuli välja seadustega terroristlike ühenduste ridades võitlema läinud inimeste karistamiseks. Ja samuti tegutseme selle kallal, et võidelda siseriiklikul tasandil terrorismiga. Minu info kohaselt on uute seaduste tulemusel ISISe eest võitlema läinud isikute arv vähenenud – umbes 140. Praegu on süüdistus esitatud umbes 20 võitlejale ja need juhtumid peaksid lähiajal kohtusse jõudma. Paar nädalat tagasi võeti kinni grupp inimesi, kes värbasid võitlejaid Bosnia ja Hertsegoviinas.

Muidugi on mõnes külas enklaave, kus radikaalid kogunevad, aga meie julgeolekuagentuurid hoiavad neil silma peal. Ja me teeme koostööd ka teiste riikidega, et neid n-ö huvitavaid inimesi jälgida.

Bosnia ja Hertsegoviina pole kindlasti pelgupaik terroristidele. Selliseid inimesi on kõikjal, nagu oleme näinud. Näiteks eelmisel aastal ühe terrorirünnaku puhul oli ründaja viimane kõne enne rünnakut tehtud Austriasse. Kõne oli tehtud isikule, kes kuulus samamoodi islamifanaatikute ringi. Väga oluline on aru saada, et Bosnia ja Hertsegoviina võitleb terrorismi vastu ega muutu pelgupaigaks neile.

Mainisite, et väikestes külades on radikaale. Kuidas teie julgeolekuagentuurid neil silma peal hoiavad?

Ma ei saa muidugi nende tegevust põhjalikult lahata, sest see on salastatud. Võin aga öelda, et väga palju tehakse tööd igapäevaselt ja jälgitakse potentsiaalseid terroriste ning inimesi, kes sisenevad riigi territooriumile. Me töötame selle nimel, et rünnakuid ära hoida. Muidugi ei saa garanteerida, et ühtegi rünnakut enam ei toimu, kuid me anname endast parima.

Bosnia ja Hertsegoviina liigub praegu Euroopa Liiduga liitumise suunas, kuid Suurbritannia näiteks korraldab referendumit, kas jääda ELi. Kas teie riigi inimesed on muutunud murelikuks ja hakanud kahtlema ELiga liitumises?

Balkani riikidel on huvitav ajalugu ja me oskame enda kulul nalja heita. Üks naljadest on, et Bosnia ja Hertsegoviinal läheb ELiga liitumiseks nii kaua, et selleks ajaks, kui valmis saame, pole enam Euroopa Liidus kedagi. See on muidugi ainult nali ja ma ei usu, et niimoodi läheb. Olen kindel, et EL jääb püsima.

Me saadame väga selge sõnumi, et Euroopa Liit on kasulik kontinendil elavatele inimestele ja me oleme selles veendunud hoolimata sellest, mis ka Suurbritannias ei juhtuks. Ma arvan, et kõigile oleks kasulik, kui Suurbritannia jääb ELi. Paar kuud tagasi ma poleks võib-olla nii optimistlik olnud, aga praegu usun, et Euroopa Liitu toetavad jõud jäävad Suurbritannias peale.