Süüria koolilapsed al-Tamanah linnas.

FOTO: KHALIL ASHAWI/REUTERS

Põgenike laste haridus seisis väga tähtsal kohal veebruari algul Londonis peetud kohtumisel, mis oli mõeldud Süüriale raha hankimiseks. Probleemi tähtsuse võttis kokku Nobeli rahupreemia laureaat Malala Yousafzai: «Selle põlvkonna kaotamine on hind, mida maailm ei saa endale lubada», kirjutavad John Shattuck ja Robert Templer.

Selle kõrval on oluline meeles pidada, et mitte ainult Süüria kooliealised lapsed pole saamas kadunud põlvkonnaks Rahvusvahelise Haridusinstituudi IIE hinnangul on enam kui neljast miljonist Süüria põgenikust Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ligi 450 000 vanuses 18-22 aastat ning omakorda neist umbes 100 000 on igati sobilikud ja võimelised ülikoolis õppimima. Ka nemad vajavad hädasti võimalust oma õpinguid edasi viia.

Ükskord saab sõda otsa ja on vaja hakata ehitama

Ükskord saabub rahu Süüriasse niikuinii. Me ei tea, millal täpselt, aga kõik sõjad lõppevad ükskord. Ühel heal päeval kahurid vaikivad ja maad hakatakse taas üles ehitama. Dramaatilistest läbikukkumistest Iraagis ja Afganistanis oleme õppinud, et ülesehitustöö saab edukas olla ainult siis, kui seda juhivad süürialased ise, mitte välismaalased. Tingimustes, kus miljonid süürialased on otsinud varjupaika välismaalt, valitseb maal äge puudus haritud ja oskustega inimestest, keda seal kõige rohkem tarvis läheb.

Seepärast on sama hädasti vaja üleilmseid pingutusi kõrghariduse tagamiseks Süüria põgenikele. Londoni konverentsil leiti hariduse tarbeks üle kümne miljardi dollari. Neid võetud kohustusi peavad nüüd kindlustama konkreetne tehniline toetus ning jõuline ja uuendusmeelne tegevus kõige enam põgenikke majutavates riikides – Türgis, Liibanonis ja Jordaanias. Sellised pingutused annaksid ühtaegu lootust inimestele, kes on sõja tõttu pidanud kodunt lahkuma, vähendaksid nende ahvatlust pageda edasi Euroopasse, ning parandaksid tublisti ka mainitud riikide enda haridusvõimalusi.

Paljud ülikoolid juba toetavad põgenikke

Paljud ülikoolid on juba asunud põgenikke abistama. Budapesti Kesk-Euroopa ülikooli tudengid ja õppejõud tõttasid möödunud sügisel appi linna raudteejaamadesse kuhjuvatele põgenikele. Me oleme korraldanud erikursusi, kus põgenikele õpetatakse inglise ja ungari keelt ning asüüliõigust, samuti pakkunud väärilistele kandidaatidele stipendiume. Meie ülikool on aga ainult üks näide arvukate Euroopa ülikoolide seas, mis on asunud samamoodi põgenikke abistama.

Ent kui tähtsad ka niisugused algatused ei oleks, jäävad neist kõrvale põgenikud, kes viibivad Süüria naaberriikides. Ainuüksi Türgis elab kümneid tuhandeid süürialasi, kes kodumaal võinuksid õppida ülikoolis. Enamik neist praegu ei õpi ega tööta. Pelgalt alla viie protsendi on võetud Türgi ülikoolidesse. Suuremate vahendite eraldamine riiklikele ja eraülikoolidele aitaks pakkuda õppimisvõimalusi nii põgenikele kui ka kohalikele inimestele.

Londonis kutsus Maghribi Majandusfoorumi peasekretär Amel Karboul tehnoloogiafirmasid üles pakkuma välja «loovaid, võib-olla isegi revolutsioonilisi» lahendusi, mis võtaksid sihiks just põgenike harimise. Tõepoolest, et noori, kes peaksid haridust saama, on nii kohutavalt palju, läheb vaja päris uusi ja rahalises mõttes säästlikke ülikoolihariduse vorme, näiteks internetiõppe ja odavates tingimustes loodud auditoorse õppe kombineerimist.

Õpet tuleb pakkuda mitmes keeltes (sealhulgas inglise) ning õppekava peab olema eelkõige tehniline ja praktiline. Muu hulgas tuleb õpetada kriitilist mõtlemist ja programmeerimist. Õpe peab olema paindliku ajakavaga, et tudengid võiksid õppimise ajal ka töötada.

Põgenike harimiseks on vaja uusi lahendusi

Esmajärjekorras tuleks pakkuda mitmeid tehnilisi õppealasid: infotehnoloogia, projektihaldus, ehitusprojektide juhtimine, linnaplaneerimine, õpetajakoolitus, rahvatervishoid, õendus. Kursustel peaks toonitama ka Süüria põgenike ja asukohamaa kultuurilisi sarnasusi. Avalik ruum, kus mitmesugused inimrühmad omavahel suhelda saavad, on lisaks hariduse paremale omandamisele äärmiselt oluline ka konfliktijärgsete olukordade tõhusamal lahendamisel.

Esirinnas peaks siin olema Euroopa, seda nii raha kui ka kogemuste poolest. Süüria valitsuse praeguse ametliku õppekava matkimine ei tuleks kasuks. Projekti esimeses järgus tuleb välja õpetada õppejõud ja administraatorid, samuti jagada professoritele teavet uute pedagoogiliste võtete, sealhulgas selle kohta, kuidas korraldada internetikursusi.

Pakutav haridus ei saa olla luksuslik. Tudengitel pole võimalik kasutada suuri raamatukogusid, avaraid võimlaid ega imekauneid ülikoolilinnakuid. Nende haridusasutused ei oleks maailmaklassiga ülikoolid. Siiski tagaks nende harimine Süüria põgenikele vähemalt lootuse helgemale tulevikule – nii neile endale kui ka nende maale.

John Shattuck on endine USA välisministri abi demokraatia, inimõiguste ja töö küsimustes ning endine USA suursaadik Tšehhis, praegu Kesk-Euroopa ülikooli president ja rektor. Robert Templer on Kesk-Euroopa ülikooli avaliku poliitika instituudi konfliktide, läbirääkimiste ja ülesehitustöö keskuse direktor.

Copyright: Project Syndicate, 2016.

www.project­syndicate.org