Täna kohtusid Postimehe otsestuudios reformierakondlased Siim Kallas ja Jürgen Ligi, arutamaks põhjalikke muudatusi Eesti maksusüsteemis.

Töömaksude alandamine on selgelt ettevõtluse huvides, aga selle läbiviimiseks on vaja mujal kompromisse teha, räägib Siim Kallas.

Siim Kallas meenutab, et nad pole kunagi astmelist tulumaksu heaks pidanud ja see ei ergutaks majandust. Samas oleks ta nõus arutama jõukamate vara suuremat maksustamist.

Näiteks andis kinnisvara- ja maamaks juba iseseisvuse alguses hoobi neile, kes tahtsid maja ehitada.

Jürgen Ligi kinnitab, et suhtub varamaksudesse hästi.  «Kui ma maksusüsteemi üksi muudaksin, muudaksin ma õige mitut asja,» ütleb Ligi.

Ta leiab, et halvem on seis varamaksudega, suurim probleem maamaksuga. Praegu saavad kõige kallimad krundid kõige suurema soodustuse ja see tähendab suurest hulgast rahast ilmajäämist.

«Vaesust ei saa kuidagi maksuvabastustega leevendada,» sõnab Ligi. 

Kallas meenutab, et kinnisvara maksustamisel on väga kindel taust: nõukogude ajal olid majaehitajad palju halvemas olukorras kui need, kes said riigilt korteri, ja nii on praegune olukord kujunenud. Maksuerisused ja maksuvabastused on aga midagi sellist, mis on paljudes Euroopa riikides pildi häguseks muutnud. Sealjuures on neist alati enam võitnud osavad lobitegijad, kes on just nimelt tugevad. Kaotajateks jäävad nõrgemad.

Ligi meenutab, et OECD on soovitanud Eestil kõik maksusoodustused kaotada, sest need on ebaõiglased. Näiteks ei maksa paljud leibkonnad tulumaksu ning sellises olukorras esineda valimistel teatega, et likvideerime vaesust tulumaksu vähendamisega, on lihtsalt odava populaarsuse püüdmine. 

Käibemaksueranditest tundub kasulik vaid ravimisoodustus, sest see on midagi, mida on võimalik jälgida. 

«Teised soodustused on kõik jõukamate kasuks, ja ma räägin parempoolse inimesena,» sõnab Ligi.

Maksusüsteem ei ole praegu meie majanduse põhiprobleem, leiab Ligi, küll aga peab ta seda poliitiliseks segaduse tekitajaks.

Kallas rõhutab, et praegu vajame kõige enam kapitali juurdevoolu ja selleks on vaja näiteks stiimuleid väliskapitalile. Maksud on oluline osa, aga kapital tuleb, kui on rohkem turgu, tööjõudu ja seadused korras.

Ligi toob esile, et suur probleem on maksumaksjate hulk. Kuna pensionäre ei maksustata, kasvab üha enam demograafiline surve töötavatele inimestele, kellel on sageli ka lapsed üleval pidada. 

Kallas leiab, et poliitiline kulu üheprotsendilise maksumuudatuse tegemiseks on kolossaalne, mistap võiks vaadata pilti komplekssemalt. Võiks mõelda, kuidas kergendada alustavate ettevõtete olukorda. «Ma tegeleks aga mingi tuntava ja silmapaistva ideega,» ütleb ta. Valmisolekut maksumuudatuseks tema sõnul ei ole. 

Ligi meenutab, et töötajate arv muudkui väheneb ja ei saa lõputult koorida makse neilt, kes tööl käivad.

«Kui anda mulle kätte, ma kohe muudaksin [maksusüsteemi]. Mul on väga palju häid ideid, mis on peaaegu copy-paste OECD soovitustest,» sõnab Ligi.

Mingit imet me siin Eesti maksusüsteemis ei tee, leiab Kallas. Tähtsam on investeerimiskeskkond, turg; digituru puhul on oluline see, et toimetatakse globaalselt. Maksuvabastused on alati sellistes riikides nagu Bahama jms, aga ei saa ju öelda, et nood oleks majanduslikult väga arenenud. 

Kallas toob esile, et üks suur uus lahendamist vajav küsimus on maksude kogumine ülemaailmsetelt suurkorporatsioonidelt.

«Oleme jõudnud olukorda, kus maksusüsteem on majanduse seisukohalt marginaalne teema. Mis ei tähenda küll, et seda ei saaks paremaks teha,» jätkab Ligi. Kui teeksime mõnele huvigrupile siin maksuvabastuse, koguneks siia kindlasti rohkem selle grupi esindajaid, aga kas see on laiemalt tegelikult hea, selles võib kahelda. 

Kallas leiab, et valitsus toimib, aga maksupoliitikas küll mingit õiget koostööd ei ole. 

Urve Palo kipub Ligi sõnul oma ideedega metsa minema – ta kirub ettevõttevaenulikke asju, aga ei tegutse ka ise kasulikult.

Kallas kahtleb, et järgmistel valimistel millegi mõtteka ja kõikehõlmavaga välja tullakse, sest sisuka maksumuutude jaoks on vaja vaadata ikkagi tervikpilti ja teha kompromisse.

Ligi arvab, et järgmistel valimistel näeb vastanduvaid ja kahjulikke ettepanekuid rohkem kui midagi kasulikku. «Siin üks erakond, kes on praegu populaarne kooseluseaduse ja immigratsiooni tõttu, teatas, et käibemaks 10 protsenti. Ja valetas kaamerasse.» Ligi lisab, et selle taga ei olnud mingit arvutust ega selgitust, kuidas riik ellu jääb. «See 10-protsendiline käibemaks ei ole Euroopa reeglitega lubatud ega võimalik.»


Siim Kallas pidas möödunud reedel maksukonverentsil kõne «Kas Eesti maksusüsteem on valmis?», milles leidis, et Eesti vajab vältimatult maksumuudatusi, ning heitis erakondadele ette maksupoliitikate ebamäärasust.