/nginx/o/2014/10/17/3436857t1h57ee.jpg)
Riigikogus kolmapäeval vastu võetud välismaalasele rahvusvahelise kaitse seadus vastab rahvusvahelisele õigusele ja näib, et kriitikud ei ole seda eelnõu lugenudki, kirjutab riigikogu liige Ken-Marti Vaher (IRL) vastulauses MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehele Eero Jansonile.
Rahvusvahelist kaitset ei saa kelleltki võtta lihtsalt ära, sest kaitse vajadus langeb ära vaid siis, kui näiteks koduriigis on lõppenud sõda (sõjapõgenike puhul) või on kukutatud inimeste elusid ja tervist ohustav diktatuurivõim.
Välismaalase rahvusvahelise kaitse seadus ei piira kellelgi õigust saada rahvusvahelist kaitset, vaid seab nõuded ja kohustused neile, kes soovivad Eestist leida varjupaika. See on igati loomulik ja ka õigustatud ootus, et isikud teavad oma kohustusi ja seda, mis neid uues peatuspaigas ees ootab.
Väärtusdeklaratsioon, millega edaspidi peavad välismaalased nõustuma, annab neile piisava selguse sellest, millega tuleb uues elupaigas arvestada ning Eesti riigile piisava aluse, et selgelt häiriva käitumise puhul kohaselt reageerida. Selle seaduse tegemisel on lähtutud rangelt rahvusvahelistest konventsioonidest ja sellest, millised on tegelikku kaitset vajava inimese õigused.
Seadus kehtestab Eestisse saabuvale välismaalasele kriteeriumid – neist olulisim on austada meie põhiseadust ja väärtusi. Kui rahvusvahelise kaitse taotleja ühineb väärtusdeklaratsiooniga, siis võib meie põhiseaduslike väärtusnormide rikkumine olla aluseks elamisloa pikendamisest keeldumisele.
Rahvusvahelise kaitse saanud isikutel kohustus on omandada eesti keel A2 tasemel ning kui keeleõppes ei osaleta, siis võib see olla aluseks elamisloa pikendamisest (mitte rahvusvahelisest kaitsest) keeldumisele, samuti piirata sotsiaaltoetuste maksmist.
IRL tegi oma muudatusettepanekud seadusesse juba möödunud aastal ja seega ei saanud need kuidagi tulla üllatusena ka MTÜ Eesti Pagulasabile, kes viitas lühikesele kooskõlastusringile. Seadusemuudatused said igakülgselt läbi arutatud ministeeriumite ja vabaühendustega. Seadusemuudatuste igakülgsest läbikaalutusest annab tunnistust ka asjaolu, et riigikogu näitas seaduse heakskiitmisel üles harva nähtavat üksmeelt – enamik kohal olnud saadikuid hääletasid seadusemuudatuste vastuvõtmise poolt, erapooletuks jäid vaid Keskerakonna saadikud.
Kokkuvõtteks, IRLi poolt esitatud seadusmuudatused tugevdavad Eesti riigi kontrolli sisserände üle ja seavad selged nõuded välismaalastele, sealhulgas nendele, kes on võimaluse korral ümberpaigutatavad ja ümberasustatavad Eesti vabariiki.