/nginx/o/2016/03/02/5114351t1hbc69.jpg)
Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi endine juht Marta Velgan väidab eelmine nädal Postimehe arvamusportaalis avaldatud alkoholi- ja reklaamiseaduse eelnõu menetluskäiku puudutavas kirjutises, et joogitööstus pakub nn piirangute-eelnõu asemele alternatiivi eneseregulatsiooni näol, mis aga ei tööta. Eesti Õlletootjate Liidu nimel pean oluliseks märkida, et see etteheide on olemuslikult väär ja eksitav, kirjutab Eesti Õlletootjate Liidu juhatuse esimees Margus Kastein.
Nii joogitööstuse kui ka paljude teiste erialaliitude esindajad – sh Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Ringhäälingute Liit – on viimase viie kuu jooksul korduvalt väljendanud valmisolekut eelnõus kirjeldatud rahvatervislikele eesmärkidele ja poliitikamuudatusele konstruktiivselt läheneda. Sealhulgas oleme ühiselt erialaliitudega teinud eelnõule sisulisi ettepanekuid, mis tuginevad nii Alkoholipoliitika Rohelisele Raamatule kui ka valitsuse koalitsioonileppes sätestatud eesmärkidele.
Oma ettepanekutega oleme väljendanud täielikku või osalist toetust kahele kolmandikule eelnõus toodud muudatusettepanekutele. Näiteks toetame välireklaami keelustamist, alkohoolsete jookide paigutamist teistest kaupadest eraldi ja kontrollostude sisseseadmist vähendamaks alkoholi kättesaadavust alaealistele. Samuti oleme põhimõtteliselt nõus tervisehoiatuse märgatava suurendamisega ning selle kuvamist valgel taustal musta tekstiga eelnõus väljapakutud 30 protsendi asemel 10-protsendilise mahuga reklaami kogusuurusest.
Kuid eelnõus on ka kavandatavaid muudatusi, mis nii tööstuste kui teiste erialaliitude hinnangul on drastilised. Need muudatused lähevad kaugemale nii alkoholipoliitika rohelisest raamatust kui ka koalitsioonileppest ning omavad otsest kahjulikku mõju kohalikele tööstustele, kauplejatele, meediaorganisatsioonidele – Euroopa kõige karmimad reklaamipiirangud, jaemüügis kauplejate diskrimineeriv kohtlemine ja ebamõistlik investeerimiskohustus läbipaistmatute vaheseinte näol.
Konkreetselt reklaamipiirangutest rääkides tegime ettepaneku lähtuda näiteks reklaamipiirangute puhul valitsuse koalitsioonileppes sätestatud eesmärgist kaotada alkoholi elustiilireklaam, loobudes reklaamides täielikult inimeste kasutamisest.
Oleme esitanud väga selged ettepanekud menetluses olevale seaduseelnõule, mitte pakkunud «viimases hädas» välja eneseregulatsiooni meetmeid. Oleme väljendanud ministeeriumidele ja valitsusele nõusolekut olemasoleva regulatsiooni olulise karmistamisega, millega kaasnevad ka arvestatavad majanduslikud kulud. Oleme valmis kompromissiks, mis tugineb rahvatervislikele eesmärkidele.
Tõsi on, et eneseregulatsioon on ka käimasolevas debatis kõneks olnud. Ent seda varasemate sammude kontekstis viimase enam kui kümne aasta jooksul ja Eestis on väga konkreetseid näiteid eneseregulatsiooni reaalsest toimimisest. Näiteks õlle alkoholisisalduse ülempiiri sätestamise näol, mille otsest mõju tarbimise vähenemisele on kinnitanud nii sotsiaalministeeriumi kui ka Tervise Arengu Instituudi esindajad.
Tööstuste, kauplejate, meediakanalite ning teiste ettevõtlusorganisatsioonide esindajate hinnangul on seaduseelnõus mitu kavandatavat muudatust, millega saame edendada Eestis kultuurset alkoholipoliitikat. Seda saame aga teha hea õigusloome ja normitehnika eeskirja järgides, korrektsetele mõjuanalüüsidele tuginedes ning mis kõige tähtsam, vastastikuses dialoogis.