/nginx/o/2012/01/18/918374t1h7166.jpg)
Eestimaa Looduse Fond ei ole põhimõtteliselt biomassist elektri tootmise vastu, küll aga peaks jääma puidu soojuselektrijaamades põletamisel mõistlikuks ning kindlasti on vaja enam analüüsida selle mõjusid, kommenteeris fondi juhatuse esimees Silvia Lotman.
«Me ei ole mitte biomassi elektri tootmise eesmärgil põletamise vastu, seda tuleks teha aga mõistlikul määral,» rääkis Lotman Postimehele.
Täpsem info puidust elektri tootmise plaanide kohta sai alles teatavaks ning kindlasti on tarvis nii kava kui metsade olukorda veel analüüsida, kinnitas ta. Eesti metsanduse arengukavas välja toodud raie piirmäär - kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas - on Lotmani sõnul aga meie loodusele liiga ränk koorem.
Vastuseks möödunud nädalal ilmunud puudest elektri tootmist kiitvale Postimehe juhtkirjale pani Eestimaa Looduse Fond oma leheküljel sotsiaalvõrgustikus Facebook kirja neli korrigeerimist vajavat fakti:
Meil on väga kurb. Valeväited ja pooltõed, mida levitavad mõned metsatööstuse lobistid, on jõudnud koguni Postimehe juhtkirja. Loodusteadusliku vale levimise tõkestamiseks ning Eesti metsade kaitseks rõhutame:
1) Vanade metsade osakaal ei ole märkimisväärselt suur. Vastupidi - Eestis on vana metsa säilinud vaid vähesel määral, ürgmetsa peaaegu mitte. Loe Silvia Lotmani arvamuslugu «Vana metsa kaitseks».
2) Kui me suurendame otsustavalt raiemahte, siis muutuvad Eesti metsad kliimagaaside sidujatest hoopis nende õhku paiskajateks. Loe lähemalt Indrek Selli ja Jüri-Ott Salmi artiklist «Arengukava lubab liiga palju metsa raiuda».
3) Raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Loe lähemalt Indrek Selli ja Liis Kuresoo artiklist «Raiemahu kasv ohustab metsa kogutagavara».
4) Puidu massiline põletamine elektrijaamade põlevkivikateldes ei ole loodushoid (selle keskkonnamõju võib olla küll väiksem kui põlevkivi põletamisel, ent keskkonnamõju hinnangut ei ole tehtud)