Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Silvia Lotman: vana metsa kaitseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silvia Lotman
Silvia Lotman Foto: SCANPIX

ELFi logol liugleb lend­orav – armas loomake, kes pesitseb vanades või väga vanades puudes. Sellistes, mille tüve sisse on uuris­tanud käike putukavastsed, kust rähnid on neid vastseid nokkimas käinud ja kuhu lõpuks on tekkinud piisavalt suur õõnsus, et oravapere saaks end seal sisse seada.

Ühest vanast puust ei piisa – iga loom vajab ka toitumispaiku, liikumispaiku ja vaenlaste eest põgenemise ja varjumise ruumi. Loomulikult ka teisi loomi – oma peret, sugulasi, tuttavaid ja ka võõraid. Kui miljonirahvana muretseme oma püsima jäämise pärast, siis Eesti lend­orava kogukonnas on teadaolevalt alla 30 pesakonna. Seda on hirmuäratavalt vähe. Suurel osal levialal on liik vanade metsade hävitustöö tagajärjel vähenemas või juba kadunud. Kas lepime selle liigi Eestist kadumisega lähiajal või võtame midagi ette?

Lendorav on vaid üks näide sadadest liikidest, kellele vana mets on ainus võimalik elupaik. Palju on seeni, samblikke, putukaid ja linde, kes ei saa ilma metsata, kus on puid, millel lastakse oma kahesaja- või viiesaja-aastane elu lõpuni elada. Metsaelanikest hoolimine tähendab ühtlasi meile endile vajaliku ökosüsteemide stabiilsuse hoidmist. Paraku vanade metsade käekäik üha halveneb. Eelmise sajandi alguses moodustasid Rootsis 150-aastased ja vanemad metsad 44 protsenti kõigist metsadest, praegu on see osakaal vaid seitse protsenti. Soomes on viimaste kümnendite jooksul toimunud nii suur vana metsa häving, et lähiajal arvatakse seal välja surevat umbes tuhat liiki. Mida nende liikide kadu inimesele kaasa toob, ei oska keegi täpselt öelda. Eestis on vana metsa säilinud vaid vähesel määral, ürgmetsa peaaegu mitte. Iga hektar vana metsa, mis nende elukate kodude ümber loomulikult vananema lubatakse, on paljudele liikidele säilimise või hävimise küsimus. Eesti metsa ideaal ei peaks koosnema ainult puidu varumiseks loodud puupõldudest, meil on vaja säilitada eri vanuses metsi, et neist saaks nii energiavõsa, kukeseenemetsa, puidu varumise paiku kui vanu säilikpuid ja põlismetsatukki metsaelanikele.

Märksõnad

Tagasi üles