Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riina Palu: aitäh, Jürgen Ligi!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riina Palu | FOTO: Erakogu

Ma ei pretendeeri koduse emana eksperdiks hariduse valdkonnas, kuid kogemus üliõpilaskondade juhtimisest ning lasteaia ja kooli tugiseltsist ja hoolekogust annab mulle julguse arvata, et mul on piisavalt kogemust ja võin oma laste hariduslikud valikud ise teha. Kui avaldasin «Terevisioonis» haridusteemalise artikli peale arvamust, sattusin haridusministri üleoleva ja lugupidamatu kriitika alla Facebookis, kirjutab nelja lapse ema Riina Palu.

Peaminister Taavi Rõivas ja haridusminister Jürgen Ligi kritiseerimas «Terevisiooni» Facebookis. Foto: | FOTO: Ekraanitõmmis

Jürgen Ligi viitab Eesti haridusest rääkides OECD PISA õpitulemuste uuringule, kuid minu meelest iseloomustab iga süsteemi paremini selle populaarsus noorte hulgas – sama organisatsioon on välja andnud tabeli, kus Eesti hõivab punase laterna positsiooni 15-aastaste seas, kes soovivad töötada õpetajana. Eestis tahab õpetajaks saada 0,6 protsenti noortest, Türgis on sama näitaja 25 ning OECD riikide keskmine on ligi 5.

Kui õpetaja on eeskuju, tema positsioon on ühiskonnas hinnatud, on loogiline, et elukutse tõmbab nii õppima kui pakub hiljem ka rakendust paljudele tublidele inimestele. Uuring seda ei kinnita ja tavapärased on koolijuhtide jutud õpetajate leidmisraskustest ja jõupingutustest olemasolevaid hoida.

Kui palk ei ole konkurentsivõimeline, ei jää valdkonna parimad kooli, sest elu vajab elamist ja missioonitunne kodulaenu ei maksa. Kui riigieelarve vahenditest ei piisa, et maksta headele õpetajatele väärikat tasu, siis ei tohiks piirata erasektori või lapsevanemate võimalusi koole luua ja toetada ja koolide võimalusi toetamise mehhanismide sisseseadmisel. Samuti ei tohiks piirata ühegi kooli ligipääsu riiklikule toetusele.

Eesmärk saab ju olla vaid üks – Eesti lapsed saavad maailmas konkurentsivõimelist haridust, mis võimaldab meil olla edukas ekspordiriik ning seeläbi tõsta või praeguses globaalses pildis vähemalt säilitada ühiskonna heaolu.

Haridus- ja kasvatussüsteemi alustala on eeskuju. Koolis on esmane ja kõige tähtsam eeskuju õpetaja. Õpetajad joonduvad kooli juhtkonna ja nende edasikantava kooli vaimu järgi. Juhtkonna tegevus sõltub suurel määral sisendist, nii rahalisest kui ka ideoloogilisest, mida viljelevad haridusjuhid.

Kui viisakas ja haritud inimene pärast mõtlematut avaldust vabandab, siis haridusminister pehmendas postitust, mille ta tegi pärast minu arvamusavaldust «Terevisioonis» ja elu läheb edasi. Kõigi inimeste kaal meie ühiskonnas lihtsalt ei ole võrdne, kodanik ju ometi peab sellest aru saama ja ühele on rohkem lubatud kui teisele.

Kui kõrgeim haridusjuht ja eeskuju lubab endale kodaniku, valija või – nagu minu tiitel «Terevisioonis» oli – koduse ema aadressil vulgaarsusi, siis polegi loota, et lastekasvatamine ja sellega seotud ametid oleksid ühiskonnas tunnustatud, õpetaja elukutse populaarne ning meie lapsi harivad oma valdkonna parimad. Aitäh, Jürgen Ligi!


Jürgen Ligi postitus Facebookis 19. jaanuaril:

Me riigiterevisiooni on teretulnud igaüks, kel on öelda midagi halba Eesti kooli kohta. Eile ütles tundmatu ekspert teda tootvat keskpärasust, sest haridusministeerium kultiveerib ühtluskooli. Täna said seepeale nurisejad vastu nina ad hominem.

Keskeltläbi ongi inimesed keskpärased, aga nii meie keskpära kui tippude osakaal on enamuse riikide unistus. Siin pilt võrdlusest: keskmised tulemused on üle kõrgliiga keskmise ja hea hariduse kättesaadavus maailma ühtlasemaid.

Tippude osakaal on meil üle OECD keskmise, hariduse vallas üldiselt olime 6., PISA 2012s matemaatikas ja lugemises maailmas 11., loodusteadustes 6. Tulemused on pidevalt paranenud.

Euroopas on Eesti loodusteadustes 1.-2. koos Soomega; matemaatikas 3. koos Hollandi, Soome, Poolaga; lugemises oleme 4.

Edasijõudmatute vähesuses oleme ELs vist kõigis jaotustes parimad, aga nõrgemate toimetulek kõrgeid kriitikuid ei huvitanud ka.

Meie tulemusi seletatakse "kultiveeritud" ühtluskooli ning hariduse ühtlase kättesaadavusega sotsiaalsete gruppide kaupa ja regionaalselt. Ka talendide mittekaotsiminekut.

Tagasi üles