Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler jagas täna Postimehe stuudios soovitusi, mis päästaks eestlased vähese tootlikkusega pikkadest töötundidest ja kuidas suund tõusuteele võtta.
PÄEVAINTERVJUU: Vilja Kiisler töörügamisest: Tegelikkuses vaatavad juhid alati kella
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle loo kirjutamisele eelnes päris suur hulk vestlusi inimestega – nii juhtide kui töötajatega – ja minuga jagasid oma kogemusi paljud tuttavad,» selgitas Kiisler töörügamise teemalise arvamusloo kirjutamist Äripäevas.
«Nende kogemused näitavad, et töökultuuriga Eestis ei ole asjad alati nii hästi, kui nad paistavad. Sageli on nõnda, et kui ettevõtete juhid räägivad ajakirjanduses ja telekanalites sellest, kui väga nad oma töötajaid väärtustavad ja kuidas organisatsiooni suurim vara on justnimelt inimesed, siis tegelikkuses vaatavad nad alati kella, kas inimene on kohal täpselt sel ajal, kui ta peaks olema ja ei mõtle nii palju sellele, et töö ajal ja saavutatud tulemusel ei ole alati ühest seost,» jätkas ta.
Arvamusloo kiiret levikut sotsiaalmeedias peab Kiisler veidi üllatuslikuks, ent näitab tema sõnul teema olulisust. «See töörügamise eetos, suhtumine ja kultuur, mis selle taga on, on ikkagi päris suur probleem,» leidis ta. Facebookis oli intervjuu ajaks Kiisleri artiklit jagatud 300 korda ning Äripäevas lugemas käinud 25 000 unikaalset kasutajat. «Selline levik näitab, et see puudutab inimesi,» lisas ta.
Juhtide skeptilist suhtumist paindlikkusse tööaega ei saa Kiisleri sõnul alati ühtmoodi hinnata, sest alati leidub ka neid töötajaid, kes ei tahagi tööd teha. «Tegelik põhjus, miks see inimesi häirib on vastuolu sõnade ja tegude vahel. Kui inimene teab, et teda usaldatakse, siis talle jäetakse alles eneseväärikus. Ning see on asi, mis on inimesele kõige tähtsam,» selgitas ta.
Teise olulise tegurina tõi Kiisler välja inimeste soovi ise vastutust kanda: «Kui talle see vastutus antakse ja eneseväärikus alles jäetakse, on ta selles protsessis palju õnnelikum ja kindlasti ka tulemuslikum.»
Pingutamisest olulisemaks peab Kiisler keskendumist. «Kui inimene oskab lõdvestuda, siis keskendumise seisund on väga intensiivne, aga see ei tähenda, et ta peaks hambad ristis pingutama ja olema seejuures õnnetu. Õnnelik inimene on alati loovam.»
Vilja Kiisler avaldas lootust, et tegelikult toimub antud paradigma muutus pidevalt, aga sellest ei räägita.
«Väärtustage iseennast,» soovitas ta, «keskendumist saab teadlikult õppida. Loovasse seisundisse jõudmine on igaühele kättesaadav.»