«Eestlasi ei saa pidada ateistlikuks, sest ateiste on kümne protsendi ringis. Usuleigus on see, mis paremini kirjeldab valdavat enamikku eestimaalastest,» ütles sotsiaalteadlane ja religiooniantropoloog Marko Uibu.
PÄEVAINTERVJUU: Inglitest horoskoopideni – kui usklikud on eestlased?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uskumused abstraktsetesse asjadesse - hing, elujõud või astroloogia - on Uibu sõnul üllatavalt kõrged. Näiteks sensitiivsetesse ravitsejatesse usub ligi 80 protsenti vastanutest ning tähtede ja planeetide mõjusse 40 protsenti. Seevastu Eesti kõige populaarsemat religiooni ehk õigeusku peab omaks vaid 14 protsenti inimestest.
Kui 1930ndatel oli Eestis populaarne okultism ja 80ndatel New Age, siis tänasel päeval on kõikvõimalikke erinevaid praktikaid väga palju. Neid tuleb Eestisse üle maailma ja lisaks internetile või koolituskeskustele levitavad oma teadmisi siin ka välismaa õpetajad. Hiljuti põhjustas üsna palju kõneainet näiteks tantra ehk inimeste kehade, seksuaalsuse, intiimsuse ja suhetega seonduv praktika.
Olgu uskumus või praktika milline tahes, tegeletakse ju ikka sellega, mis on elus vajalik või täidab mingit eesmärki. Nii käiakse kirikust jõulutunnet saamas ning ravitseja juures tervisehädale leevendust otsimas.