Peaminister Rõivas sõnastas tänases Postimehe arvamusloos sihid aastaks 2016. Samas esitleb täna Eesti Koostöö Kogu kokkuvõtet, millised muudatused ja reformid on riigi juhtimises kolme aasta jooksul õnnestunud ja millised mitte. Teemat kommenteeris stuudios riigipidamise programmi juht Külli Taro.
PÄEVAINTERVJUU: Uueks Põhjamaaks saamine ei peaks olema eesmärk omaette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigipidamise kava kokkuvõtet kirjutades olime keerulises olukorras – kas hinnata seda, mis on [valitsuse] kavatsused, mis on ära tehtud või seda, mis päriselus juba ka muutunud on,» sõnas Taro. «Otsustasime võtta karmi joone ja hinnata seda, mis on päriselt tehtud, sest kavatsusi ja retoorikat on õhus väga palju,» lisas ta. Samas nentis Taro, et päriselt toimunud muudatusi väga palju ei ole, ent aasta on nende mõõtmiseks ka lühike aeg.
«Praegu on laual haldusreformi eelnõu, mis räägib omavalitsuste ühinemisest ja ühendamisest, ent raskemad küsimused sellest, kes mida peaks tegema ja kuidas rahastamine toimub – need arutelud on kõik veel ees,» selgitas Taro. Ta lisas, et elanikkonnas on süvenenud usk, et suuremad omavalitsused tagavad ka päriselt parema haldussuutlikkuse. «Ma väga loodan, et neil on õigus,» lisas ta.
Külli Taro avaldas lootust, et poliitikud on tänaseks aru saanud, et hästitoimiv riigihaldus on neile endile kasulik. «See aitab paremini ellu viia ülejäänud poliitilisi plaane, puudutagu need sisejulgeolekut või majandust» selgitas ta.
Peaministri uueks Põhjamaaks püüdlemise eesmärki soovitas Taro teatud reservatsiooniga suhtuda, sest ka need ühiskonnad on pidevas muutumises ega paku tema hinnangul lahendust iseeneses.
Riigipidamise kava koostamise põhjuseks oli Eesti Koostöö Kogu andmetel veendumus, et praegune asjade ajamise viis ei lase Eesti riigil parimal viisil, mõistlikult, tõhusalt ja tulemuslikult täita avalikke ülesandeid.
Kava põhitekst koos probleemide kirjelduse ja lahendusettepanekutega valmis 2014. aasta detsembris, kokkuvõte toimunud muudatustest lisati 2015. aasta lõpul. Kava terviktekst on kättesaadav Koostöö Kogu kodulehel.