Taavi Rõivas: viis sihti aastaks 2016

Taavi Rõivas
Taavi Rõivas, peaminister
:

Täpselt aasta tagasi sõnastasin Uue Põhjamaa visiooni, mille järgi saab Eestist hästi kaitstud, jõukas, uuendustele avatud ning kasvava rahvaga maa. Seda on aasta jooksul küll usinalt kritiseeritud, kuid see on jätkuvalt kõige terviklikum visioon, mida Eestile viimastel aastatel sõnastatud, kirjutab peaminister Taavi Rõivas.

Oleme 2016. aastaks kavandanud mitu olulist reformi ja otsust, mis Eesti inimeste kindlustunnet suurendavad ja elujärge parandavad. Igaüks neist viib Eesti sammukese lähemale Uuele Põhjamaale.

Nimetan allpool viis olulisimat ülesandepüstitust valitsusele 2016. aastal.

1. Hästi kaitstud Eesti

Nii nagu 2015. aastal peab julgeoleku tagamine olema olulisim prioriteet ka alanud aastal. Kui aasta tagasi oli veel neid poliitikuid ja analüütikuid, kes julgeolekuteemade prioriteetsuses kahtlesid, siis praeguseks peaks ka kõige ignorantsematele olema selge, et peame väga tõsiselt panustama nii iseseisva kaitsevõime tugevdamisse, liitlaste kohaloleku põlistamisse kui sisejulgeoleku tagamisse. 

Pean väga oluliseks, et jõuaksime suvel NATO Varssavi tippkohtumisel otsusteni, mis põlistavad liitlaste kohaloleku Eestis ja lähiriikides ning saadavad veelgi selgema sõnumi, et NATO riikidega ei ole mõtet tüli norida, sest meil kehtib põhimõte «Üks kõigi, kõik ühe eest». Samuti on oluline, et USA vägede kõrval oleks Eestis kohal ka meie Euroopa liitlaste üksused, ning selle võimaldamiseks investeerime 2016. aastal nii NATO staabihoonesse, liitlaste kasarmutesse kui ka harjutus- ja väljaõppevõimalustesse. 

Paralleelselt tugevdame Eesti iseseisvat kaitsevõimet, nii et meil on reaalsed ja tõhusad sõjalised võimed, realistlikud plaanid ja nutikad lahendused.  Me oleme õigel teel: käesoleval aastal saabuvad esimesed CV90 jalaväelahingumasinad ning kasutusele võetakse tankitõrje raketikompleksid Javelin. 2016. aasta toob ka seninägematud investeeringud Eesti idapiirile – panustame ühtaegu nii nüüdisaegse piiririba väljaehitamisse, piirivalvurite töötingimustesse kui ka salakauba avastamist hõlbustavasse tollitehnikasse. 

2. Majanduskasvu eeldused paika

Meie laste hariduse kvaliteet on maailma tipus, meie ettevõtluskeskkond on üks Euroopa konkurentsivõimelisimaid ning riigi seatud koormised ettevõtetele väiksemad kui mitmel pool mujal. Kõik need on väärtused, tänu millele olen kindlalt veendunud, et me ei peaks pikas vaates rahulduma vähemaga kui põhjamaine elatustase. 

Levinud viga on sattuda elevusse lühiajalistest SKT muutustest ning mitte süveneda arvude taga peituvatesse faktidesse ja trendidesse. Veel suurem viga oleks selle elevusseisundi ajel rapsides põhimõtteliselt kurssi muuta, sest pööre vasakule suurema maksukoormuse, riigi sekkumise ja ülereguleerimise poole mitte ei kiirendaks majanduskasvu, vaid hoopis pärsiks seda. Peame jääma kindlaks edu toonud kursile ning jätkama tööjõumaksude langetamise, bürokraatia vähendamise ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Ei ole paremat kasvukeskkonda kui vaba turumajandus.

Küll aga on meil võimalik ja vajalik olla avatud uuendustele ning teha asju veel paremini. Selleks et Eesti majandusele uut hoogu anda, peame jõudma mitmes mõttes uuele tasandile. Saavutame Põhjamaade elatustaseme vaid juhul, kui meie tooted ja teenused on ka välisturgudel konkurentsivõimelised ning samm-sammult suurema lisandväärtusega. Selleks et Euroopa Liidu kiireimate hulka kuuluv palgakasv saaks kesta, vajame rohkem eksportivaid ettevõtteid ja tootlikkuse kasvu. Viimast piirab üha vähem ligipääs kapitalile ja üha enam vajalike oskustega tööjõu puudus. 

Selleks et soodustada suurema lisandväärtusega ja kõrgemapalgaliste töökohtade loomist, tuleb jätkata tööjõumaksude langetamisega ning hoiduda flirdist mõttega palgatõusu astmelisest karistamisest. Miks mitte suunata tööjõumaksude alandamisse juba kokkulepitule lisaks ka see ressurss, mille suudame eelarvesse koguda tänu paranenud maksudistsipliinile.

Mõned näited konkreetsetest sammudest, mida pean alanud aastal majanduskasvu soodustamiseks vajalikuks: pikaajaline rahaline kate avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvuks ühe protsendini SKTst; vähenenud töövõimega inimeste aitamine hõivesse; nullbürokraatia programmi rakendamine ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks; riigi ja ELi investeeringud energiajulgeoleku suurendamiseks; riigi tugi ettevõtjatele uutele välisturgudele sisenemisel. Samuti olen kokku kutsunud Eesti parimad majanduseksperdid, et leida võimalusi Eesti majanduskasvu kiirendamiseks strateegilisemas vaates.

Olgu veel kord rõhutatud, et turumajandusele ei ole paremat alternatiivi, vastupidi: vajame rohkem vaba turgu nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Mida vähem on barjääre kaupade ja teenuste müümisel ühest ELi liikmesriigist teise, seda paremini läheb ka Eesti eksportivatel ettevõtjatel. Ja eksport on väikeriigi jaoks kõige kestlikum majanduskasvu allikas, mida ei ole võimalik asendada ei sisetarbimise ega avaliku sektori ülekulutamisega.

3. Hindame igaühe panust

Kriisist väljumisel aitas Eesti majanduskasvule märkimisväärselt kaasa tööhõive suurenemine. Nüüd, mil tööpuudus on jõudnud loomuliku miinimumi lähedale, peame suutma tööle aidata ka need Eesti inimesed, kes seni tervise või puude tõttu kõrvale jäänud. Uuringute järgi soovib 45 000  vähenenud töövõimega inimest tööelus osaleda ning meil on nii raha kui ka plaan, kuidas neid selles aidata.

2016. aastal käivituv töövõimereform pole mitte ainult viimase 15 aasta suurim ja olulisim sotsiaalvaldkonna reform, vaid ka seni tõsiseim samm puuetega inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Igal reformiga seotud riigiasutusel on põhjust väga tõsiselt pingutada, et suured ja olulised muudatused viidaks ellu maksimaalselt sujuvalt. On üksjagu sümboolne, et töövõimereformi edukat elluviimist juhivad kahe koalitsioonipartneri esimehed ühiselt. 

4. Tugevamad omavalitsused ja uuendusmeelne riik

Ilma liigse trummipõrinata on kevadel alustanud valitsus jõudnud kokkuleppele haldusreformi elluviimises. See on väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlustega reformi vajalikkuse ja eesmärkide üle. 

Kui suudame eksperte ja omavalitsusjuhte kaasates koostatud seaduseelnõu 2016. aastal seadusena vastu võtta, oleme loonud ka õigusraamistiku reformi õnnestumiseks. Olles möödunud aastal vestelnud paljude omavalitsusjuhtidega, olen veendunud, et erinevates Eesti piirkondades jätkub selge visiooniga kohalikke liidreid, kes valdade ja linnade ühinemised edukalt läbi viivad. Koos teiste planeeritavate muudatustega omavalitsuste töös sünnivad tugevad ja võimekad vallad, mis pakuvad inimestele paremaid teenuseid ja suurendavad maapiirkondade konkurentsivõimet. Reformi jõustumisel astume olulise sammu skandinaavialiku omavalitsusmudeli poole. 

5. Teeme Eesti suuremaks

Eesti välispoliitika kandev narratiiv «Ei iial enam üksi» on aktuaalne ka aastal 2016. Oleme paari aastakümnega saavutanud kõik oma sihid liitumisel rahvusvaheliste organisatsioonidega ning olnud neis liitudes alati väärikaks panustajaks. Mida keerulisem on julgeoleku- ja majanduskeskkond, seda tuntavam on heade liitlassuhete olulisus.

Meie jaoks on kokkulepete täitmine enesestmõistetav: me ei kahtle kahe protsendi investeerimises riigikaitsesse ega eelarvetasakaalu kriteeriumite vankumatus täitmises. Osaleme missioonidel, et tagada julgeolekut kodust kaugemal, ning jagame oma reformikogemust. Eeskujulikult tehtud kodutöö annab meie häälele ka kandvama kõla ning meie vastutus on seda targalt kasutada. See, kas Euroopa Liidu siseturg muutub avatumaks ja NATO liitlaste kohalolek meie regioonis püsivamaks, sõltub paljuski ka Eestist ning meie poliitikutel ja diplomaatidel peab jätkuma tarkust teha õigeid valikuid mitte ainult kodus, vaid ka rahvusvaheliselt. Pean väga oluliseks, et Toomas Hendrik Ilvese ametisse astumisel sõnastatud põhimõtte «Teeme Eesti suuremaks» elluviimist jätkaks nii valitsus kui ka järgmine vabariigi president.

Tõeliselt suureks saab Eesti üksnes siis, kui suudame olla suured vaimult, sealhulgas aidata ka endast nõrgemaid. Alanud aastal on nii mõnelgi riigiasutusel põhjust pingutada selle nimel, et sõjapõgenike aitamine toimuks sujuvalt ning Eesti ühiskonnale aktsepteeritavalt.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadhaldusreformNATOTaavi Rõivastööjõumaksudtöövõimereform
Samal teemal
Sisuturundus
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
presidendiks pürgijate keeletest
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE