Venemaa ei ole huvitatud suhete rikkumisest Türgiga

Vladimir Juškin Foto: Sergei Trofimov/Den za Dnjom

Vene-Türgi suhted said kannatada, kui türklased teisipäeva hommikul Vene sõjalennuki alla lasid. Samas tunnistas Tallinnas tegutseva Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin intervjuus Georgi Beltadzele, et ei näe võimalust, et sellest võiks tekkida suurem konflikt.

Üks viimaste päevade põletavamaid uudiseid on see, kuidas Türgi hävitajad lasid alla Vene sõjalennuki. Kas see intsident võib kasvada edasi suuremamahuliseks konfliktiks?

Mulle tundub, et Venemaa ei ole huvitatud suhete rikkumisest Türgiga. Peale selle, et Vene piloodid olid ise süüdi, mängivad siinkohal rolli veel kolm põhjust.

Esiteks annab 1936. aastast kehtiv Montreux’ konventsioon Türgile õiguse reguleerida, millised laevad võivad läbida Musta merd ja Vahemerd ühendava Bosporuse väina. Kui Türgi tahab, võib ta selle Vene laevadele sulgeda. Venemaa jaoks on see läbipääs aga strateegiline, sest selle kaudu on tal mõjuvõimu Lähis-Idas ja võimekust sealsetel teemadel kaasa rääkida.

Teiseks, tähtsad on ka majanduslikud tegurid. Türgist sõltub, kas Musta merre ehitatav gaasitoru saab valmis.

Ja kolmandaks, Venemaa võib kaotada tuumaelektrijaamade ehituse lepingud Türgiga. Puhaskahjum oleks siis 20 miljardit dollarit.

Teisipäeval teatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa paigutab Süüriasse Hmeimimi õhuväebaasi raketikompleksi S-400. Kas see on mõeldud Türgi hävitajate jaoks?

Ei ole veel selge, milleks. Teadupoolest on S-400 õhutõrjesüsteem. Aga kes oleksid need jõud, kes hakkaksid ründama Vene õhuväebaasi?

Seega võib see olla sõnum. Venemaal oli vaja juhtunule kuidagi vastata. Rünnata Türgit on ebarealistlik – see oleks rünnak NATO vastu. Pommitada [Süüria presidendi Bashār] al-Assadi vastaseid. Noh, seda nad teevad nagunii. Aga mingi tähtis samm on vaja teha ja ilmselt seepärast läkski käiku S-400 saatmine Süüriasse.