Vene-Türgi suhted said kannatada, kui türklased teisipäeva hommikul Vene sõjalennuki alla lasid. Samas tunnistas Tallinnas tegutseva Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin intervjuus Georgi Beltadzele, et ei näe võimalust, et sellest võiks tekkida suurem konflikt.
Üks viimaste päevade põletavamaid uudiseid on see, kuidas Türgi hävitajad lasid alla Vene sõjalennuki. Kas see intsident võib kasvada edasi suuremamahuliseks konfliktiks?
Mulle tundub, et Venemaa ei ole huvitatud suhete rikkumisest Türgiga. Peale selle, et Vene piloodid olid ise süüdi, mängivad siinkohal rolli veel kolm põhjust.
Esiteks annab 1936. aastast kehtiv Montreux’ konventsioon Türgile õiguse reguleerida, millised laevad võivad läbida Musta merd ja Vahemerd ühendava Bosporuse väina. Kui Türgi tahab, võib ta selle Vene laevadele sulgeda. Venemaa jaoks on see läbipääs aga strateegiline, sest selle kaudu on tal mõjuvõimu Lähis-Idas ja võimekust sealsetel teemadel kaasa rääkida.
Teiseks, tähtsad on ka majanduslikud tegurid. Türgist sõltub, kas Musta merre ehitatav gaasitoru saab valmis.
Ja kolmandaks, Venemaa võib kaotada tuumaelektrijaamade ehituse lepingud Türgiga. Puhaskahjum oleks siis 20 miljardit dollarit.
Teisipäeval teatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa paigutab Süüriasse Hmeimimi õhuväebaasi raketikompleksi S-400. Kas see on mõeldud Türgi hävitajate jaoks?
Ei ole veel selge, milleks. Teadupoolest on S-400 õhutõrjesüsteem. Aga kes oleksid need jõud, kes hakkaksid ründama Vene õhuväebaasi?