/nginx/o/2015/10/26/4636501t1hf250.jpg)
Juhiloa «ostmiseks» vajalikul altkäemaksuskeemil on äärmiselt lihtne elus püsida, sest kõik eeldused selleks on juba ammu loodud, kirjutab koolitaja ja liiklusõpetajana töötav liiklusspetsialist (nimi toimetusele teada).
Ekspert räägib juhiloa «ostmisest»: sõiduõpetaja valmistab juhti altkäemaksuks ette juba esimesest sõidutunnist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal arutletakse meedias palju maanteeameti eksaminaatoritega seotud skandaali üle. Tasub rõhutada, et praegune skandaal ei ole omasuguste hulgas esimene, teine ega kolmaski. Oma artiklis püüan anda ülevaate olukorrast n-ö seestpoolt ja vastata küsimustele, miks võetakse Eestis sõidueksamite sooritamise eest altkäemaksu ning miks Tallinna eksaminaatoritest enam kui poolte ametist lahti laskmine olukorda ei paranda.
Kõigepealt tuleb öelda, et eksam on jäämäe tipp ning tegelik probleem on juhtide ettevalmistamise süsteemis tervikuna. Et edaspidine jutt oleks loetavam ja arusaadavam kirjutan olukorra lahti punktide kaupa. Alustan aga mõnest asjast, mis ilmselt pakuvad lugejatele kõige rohkem huvi. Kaks esimest punkti on liiklusõpetajate vahel tuntud tõed.
TÕDE nr 1: kui eksaminaator võtab altkäemaksu, peab ta kukutama läbi kedagi ausatest eksaminantidest. Kui eksaminaator võtab altkäemaksu süstemaatiliselt, peab ta hoidma teatud keskmist eksamite sooritamise taset, muidu võib ta vahele jääda. Kui ta hakkab «oma teenuseid müüma», läheb see tase paratamatult üles ning seda peabki ausate eksaminantide arvelt «kompenseerima».
TÕDE nr 2: vahendaja eksaminaatori ja altkäemaksu andja vahel on tavaliselt sõiduõpetaja. Need lugejad, kes mäletavad olukorda sõidueksamite «ostmisega» 2000ndate aastate alguses teavad, et see nii on. Ebaaus õpetaja kas pakub garantiid sõidueksami sooritamisel õpingute lõpus või valmistab algaja juhti altkäemaksuks juba esimesest sõidutunnist ehk siis ei õpeta õpilast korralikult.
TÕDE nr 3: hetkel on kahtluse all viis eksaminaatorit. Kui altkäemaksu võtsid ka teised, siis suure tõenäosusega seda ei tõestata. Miks nii? Väga lihtne – kui keegi altkäemaksu abiga eksamit sooritanud juhtidest teavitab sellest politseid, jääb ta oma juhiloast ilma (LS §98 p 6 lg 3). Seega võib eeldada, et lisainfo kogumine korrumpeerunud maanteeameti töötajate kohta ilmselt ei õnnestu. Loogika ja viimastel aastatel vahelejäänud eksaminaatorite arv ütlevad aga, et üle Eesti on ka teisi ebaausaid eksaminaatoreid.
Mis viib altkäemaksuni?
Nüüd peaks aga rääkima sellest, miks altkäemaksu antakse täna ja ilmselt tehakse seda ka homme.
Asi on selles, et meil on välja kujunenud süsteem, mis soodustab ühelt poolt altkäemaksu andmist ning teisalt, altkäemaksu võtmist.
Alustame sellest teisest aspektist. Maanteeameti kodulehel toodud põhipalkade andmetest (seisuga 01.04.2014) tuleb välja, et Tallinna eksaminaatori põhipalk on 1075 eurot (bruto). Ainuüksi ühe eksami «müümise» eest saaks paarsada eurot lisatasu.
Miks aga on algaja juht motiveeritud andma altkäemaksu?
1) Nõuded juhi kvalifikatsioonile ei ole kooskõlas õppemahuga
Eksami ajal kontrollitakse juhi vastavust kvalifikatsiooninõuetele, mis on pandud paika vastava MKMi määrusega. Seejuures on üks nõuetest, et juhi sõidustiil peab olema kindel. Teisisõnu, sellest, et juht oskab näiteks parkida, on vähe – ta peab oskama parkida kindlalt.
Selles valguses peab ütlema, et juhi ettevalmistamise jaoks on ettenähtud minimaalselt 21 sõidutundi*. Selle üle võib pikalt diskuteerida, aga juhi ettevalmistamise turul paneb mängureegleid paika klient ehk õpilane. Klient soovib saada juhiloa minimaalse tundide arvuga ning seda talle proovitakse pakkuda.
Tegelikkuses saab koolituse kvaliteet kannatada ning kõrged nõuded juhi kvalifikatsioonile ei vasta koolituse mahule. Kui uskuda Maanteeameti kodulehel toodud andmeid, oli 2015. aastal B kategooria keskmine sõidueksamite sooritamise tase üle Eesti 54 protsenti**, Tallinnas on see veelgi madalam. Tekib küsimus – kas see on normaalne? Kas sellega peab leppima?
* sõidutundide arv on toodud arvestamata pimeda aja sõitu, libedasõidu harjutusi ning sõidueksamit. Sõidutundi kestvus on 45 minutit.
** silmas peetakse esimesel katsel sõidueksamit sooritanud juhtide osakaalu
2) Kedagi läbi kukutada on imelihtne - eksami hindamise reeglid on sisuliselt salastatud
Kujutage ette, et te olete närvis ja teie sõidueksam algab näiteks selliste küsimustega: kui suur on eksamiauto kütusepaak? Milline rõhk peab olema selle auto rehvides? Kuidas kontrollida pidurite tööd, kui mootor on seiskunud?
Selliseid küsimusi peaks käsitlema psühholoogilise survena. Kas eksaminaator tohib esitada selliseid küsimusi? Keegi seda ei tea. Eksamite läbiviimist ja hindamist paneb paika vastav MKMi määrus, kuid see on liiga «ümmargune».
Näiteks on seal kirjas, et teatud vigade kordumine või kuhjumine viib läbikukkumisele. Siin tahaks küsida, mida täheldab «kuhjumine»? Käivad jutud, et maanteeametil on oma sisemine eeskiri, mis paneb eksami hindamise täpsemalt paika, kuid see on mõeldud kasutamiseks üksnes ameti sees.
3) Isegi hea ettevalmistus ei garanteeri, et eksaminand saab läbi
Eksami ajal on algaja juht stressis ning tihti tuleb ta eksamile kartliku hoiakuga. Oletame, et ta on sõitnud isegi mitte 21 tundi, vaid 100. Seejuures on ta ikka algaja juht ja saab liikluses halvemini hakkama, kui teised juhid. Nüüd tekib küsimus, miks viiakse teda eksami ajal sellistesse kohtadesse, kus eksib ka kogenud juht? Ma rõhutan, et sõna «koht» on kasutatud mitmuses ehk marsruudil on tihti päris mitu sellist kohta. Toon näite Tallinnast.
Eksaminaatorid jaotavad Haabersti ringi kaheks osaks, millest üks on «ring» ja teine «mitte ring». Näiteks sõites kesklinna poolt, palutakse teha esimese väljasõidu ringilt ning see on, eksaminaatorite arvates, otse ehk Harku järve poole. Kuidas te arvate, kas kogenud juht läbiks selle koha nii, nagu eeldavad eksaminaatorid?
/nginx/o/2015/11/09/4678193t1h8111.png)
Selles ja teistes sarnastes kohtades ei tööta eeldus, et hea ettevalmistusega juht saab hakkama. Ja nüüd tekib küsimus, kuidas reageerivad õpilased ja sõiduõpetajad sellistele eksamikohtadele ja nende mitmekesisusele?
Vastus on lihtne – need kohad üritatakse õppida selgeks. Kui mõelda veel punktis 1 öeldu peale, siis tuleb välja, et tihti hakatakse autokoolides normaalse ettevalmistuse asemel õppima pähe erinevaid ristmike ja marsruute.
Probleemi tuleb tunnistada
Miks siis ikkagi on algaja juht motiveeritud andma eksaminaatorile altkäemaksu? Sest tema ettevalmistus on nõrk. Sest ta ei tea täpselt eksami hindamise reegleid ja ei saa vajadusel kaitsta oma õigusi. Sest ka suhteliselt hea ettevalmistus ei garanteeri talle edukat eksami sooritamist.
Siia võiks lisada, et järjekorrad B kategooria sõidueksamitele on sõltuvalt hooajast kuni üks kuu ning läbikukkumine toob kaasa pika ootamise ja lisasõitutundidega seotud kulusid.
Mida peab tegema, et vältida korruptsiooni? Mida peab tegema, et algaja juht ei tahaks anda altkäemaksu ja eksaminaator ei võtaks seda? Seda teemat peab käsitlema koos teiste juhtide ettevalmistamise süsteemi nõrkade kohtadega ja lahendada olemasolevaid probleeme süsteemi tasemel. Kõige tähtsam selle asja juures on aga see, et me tunnistaksime probleeme ja räägiksime nendest, muidu ei saa lootagi nende lahendusele.
Toimetaja märkus: Ehkki tavapäraselt me anonüümseid arvamuslugusid ei avalda, pakkusime antud artikli autorile anonüümsust, kuna valdkonnaga tegelevate inimeste ring on kitsas ning nime avaldamine niivõrd kriitilise artikli juures võib tuua tööalaseid probleeme nii talle endale kui tema klientidele. Autor ei pretendeeri oma arvamusloos absoluutsele tõele, kuid annab sissevaate olulistele probleemidele, mis altkäemaksujuhtumiteni viivad.