Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Vene lennundusekspert: MH17 kukutanud rakett tulistati separatistide alalt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Venemaa lennundusekspert Vadim Lukaševitš kommenteeris usutluses Postimehele Malaysia Airlinesi lennu MH17 huku asjaolusid 13. oktoobril avaldatud Hollandi lennuohutuse nõukogu ja BUKi tootja Almaz-Antei raportite põhjal.

Hollandlaste tehnilisest raportist raketi väljatulistamise kohta ei selgu, kuid Lukaševitš märgib, et lennuki kahjustused viitavad siiski sellele, et rakett tulistati välja separatistide poolt kontrollitud territooriumilt. Almaz-Antei raportit nimetab ta hästi planeeritud propagandaaktsiooniks.

13. oktoobril avaldas oma raporti MH17 huku kohta Hollandi lennuohutuse nõukogu ning mõned tunnid enne seda BUK raketi tootja Almaz-Antei. Öelge palun, milleks lisaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni ICAO egiidi all tehtud hollandlaste uurimisele oli tarvis veel paralleelset Vene uurimist ning kas see sisaldas mingisugust uut informatsiooni?

Almaz-Antei uurimise ainus ülesanne oli tõestada, et rakett lasti välja Ukraina relvajõudude kontrollitud Zarošenskist, aga mitte separatistide valduses olnud Snižnest. Selle jaoks kulutati suured summad, vähemalt 10 miljonit rubla, ning selge, et selle töö tellijaks oli ühel või teisel kujul Vene riik. See on lihtsalt osa infosõjast.

Almaz-Anteis teati juba varem, mis saab olema Hollandi lennuohutuse nõukogu raportis ning seetõttu oli raport ette valmistatud nii, et ei tekiks vasturääkivusi hollandlaste ettekandega. See oli hästi ette valmistatud PR-aktsioon ning ilmselt jääb see Venemaa ametlikuks seisukohaks kuni lõpuni.

Huvitav loomulikult, millega Almaz-Antei meid üllatab, kui oma uurimiskokkuvõtte teeb Hollandi prokuratuur, kust juba selgub, kuidas raketikompleks BUK Ida-Ukrainasse sattus ning kus on juba välja toodud konkreetsed süüdlased.

Huvitavaks detailiks oli, et Almaz-Antei teatas rahvusvahelistele uurijatele, et rakett lasti välja Snižnest, mida katastroofi päeval kontrollisid separatistid, seevastu 13. oktoobril korraldatud pressikonverentsil teatas Almaz-Antei, et rakett lasti välja hoopis Zarošenskist, mida kontrollisid ukrainlased. Kas lennuki kahjustuste ning raketi lennutrajektoori järgi on võimalik öelda, kust rakett välja tulistati?

Almaz-Antei edastas rahvusvahelisele komisjonile andmed, mille järgi rakett tulistati välja Toreze-Snižne piirkonnast. Sellest järeldub, et Venemaa elanike jaoks on Almaz-Anteil üks versioon ning lääne uurijate jaoks teine, mis on esimesest realistlikum. Lubage, ma selgitan: igale spetsialistile on selge, et kui rakett on välja lastud Snižnest ning läheneb lennukile eest, siis tabab ta lennuki ninaosa. Kui rakett on välja tulistatud Zarošenskist ning läheneb lennukile küljelt, siis tabab ta lennuki keskosa või saba. See on aksioom.

Rakett tabas just Boeingu nina. See tähendab, et rakett lähenes kas lennukile eest – ning sel juhul on Almaz-Antei väited jama – või tõepoolest küljelt, kuid kaldus 40 meetrit sihtmärgist kõrvale. Teisel juhul pole BUKi näol tegemist just kuigi täpse relvaga ja kui Almaz-Antei üritab tõestada, et rakett lasti välja Zarošenskist, siis järelikult toodavad nad viletsaid rakette.

Ma tahaksin märkida, et kogu Almaz-Antei tehtud eksperiment oli ebakorrektne. Tegelikult oleks tulnud korraldada kaks eksperimenti: üks, mis simuleeriks raketi lendu Snižnest ja teine, mis simuleeriks raketi lendu Zarošenskist. Seda ei tehtud.

Vadim, öelge palun lühidalt, mida teadaoleva põhjal MH17 huku kohta järeldada võib?

Mitte mingisugust Su-25 ega ühtegi teist Ukraina lennukit MH17 hukkumispaigas polnud. Rakett Buk lasti välja separatistide kontrollitavalt territooriumilt ning pole «Ukraina päritolu». See tähendab, et jutt selle kohta, nagu oleks separatistidel õnnestunud töökorda seada ukrainlaste poolt lahinguvõimetuks muudetud BUK, ei vasta tõele.

Uskuge mind, seda tehnikat on lihtne lahinguvõimetuks teha, kuid väga keeruline spetsialistidel uuesti töökorda seada. Seetõttu on nüüd oluline Hollandi prokuratuuril selgitada, mis asjaoludel BUK Ukrainasse saabus.

Tagasi üles