Venemaa riigiduuma esimees Sergei Narõškin ütles mõni kuu tagasi intervjuus Läti televisioonile: «Baltimaad on iseseisvad, suveräänsed ja sõltumatud riigid. Ja me tahaksime taastada nendega dialoogi ja normaalsed suhted.» Millised võiksid praeguses poliitilises olukorras olla need normaalsed suhted? Kas te näete üldse mingeid positiivseid perspektiive?
Alustuseks tahan ausalt tunnistada, et kogu oma pika diplomaatilise karjääri jooksul ei ole ma kahjuks kunagi käinud Baltimaades – ei nõukogude ajal ega hiljem. See peaks seletama minu elavat huvi kohapeal vaadata, kuidas ja millest elab Eesti, kuidas luuakse meie kahepoolseid suhteid, tutvuda inimestega, kes töötavad kahepoolse koostöö valdkondades, et veenduda nende meelestatuses.
Ühesõnaga, näha oma silmaga seda, millest kirjutab ajakirjandus, ning püüda kujundada oma isiklik arvamus ühes või teises küsimuses. See on hädavajalik igale saadikule, et objektiivselt informeerida oma riigi juhtkonda olukorrast asukohariigis ning esitada läbimõeldud ja põhjendatud ettepanekuid kahepoolsete suhete arendamiseks.
Meie riikide suhted ei ela praegu üle parimaid aegu. On probleeme, ja need on hästi teada, ning ma eeldan, et mõlema poole huvides on hakata otsima vastastikku rahuldavaid lahendusi.
Nendel päevadel kohtusin hiljuti Moskvasse saabunud uue Eesti suursaadiku Arti Hilpusega. Arvan, et mul on õigus öelda, et olime mõlemad ühel meelel vajaduses töötada positiivse otsimise nimel ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid naasta vastastikku kasulikule koostööle. Hea näide oli New Yorgis ÜRO peaassamblee ajal meie riikide välisministrite vestlus, mis möödus üldiselt üsna konstruktiivses võtmes.