Konstantin von Eggert

FOTO: Erakogu

Vladimir Putin on taktikalises mõttes Barack Obama juba üle mänginud, sest nüüd on igasugused arutelud Süüria tulevikust Venemaa osaluseta võimatud, rääkis Venemaa arabist ja raadiojaama Kommersant FM saatejuht Konstantin von Eggert intervjuus Postimehe kolumnistile Taavi Minnikule.

Tellijale

Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa nõuavad Süüria presidendi Bashar al-Assadi lahkumist, nende liidrite kinnitusel on see hädavajalik samm neli aastat väldanud verise kodusõja lõpetamiseks. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on seevastu hiljuti teatanud, et konflikti lõpetamiseks on vaja alustada rahukõnelusi, kus oleksid kaasatud selle sõja olulisemad osapooled, teiste kõrval ka Assad. Samasuguse üleskutsega on esinenud ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Millised on praegu võimalused Süürias rahu taastada?

Minu arvates lasi Bashar al-Assad käest suurepärase võimaluse reformide alustamiseks vahetult oma isa Hafez al-Assadi surma järel. 2000. aastate alguses oli nn Damaskuse kevad, kui lubati tegutseda poliitilistel parteidel, enam-vähem legaliseeriti internet ning oli mõningane liikumine majanduse liberaliseerimise suunas. Peale selle oli Süüria ühiskonnas palju haritud inimesi ja ilmaliku intelligentsi esindajaid, kes oleksid võinud reforme toetada.

Assad ei asunud reformide teele, kuna esiteks püsib tema režiim vähemusel, teiseks hirmutas teda Moslemi Vennaskonna tegevus Süürias. Pärast 1982. aasta ülestõusu hävitas Hafez al-Assad Hama linna, mis oli Moslemi Vennaskonna tugipunkt. Sellest ajast saadik on avatud poliitiline süsteem olnud Assadide õudusunenäoks. Bashar al-Assadi ehmatas väga revolutsioon Egiptuses Tahriri väljakul 2011. aastal, mis tõi võimule sealse Moslemi Vennaskonna.

Praegune Süüria meenutab väga Liibanoni kodusõja perioodil 1975–1990. Süüria territoorium on nagu mosaiik, mida kontrollivad erinevad jõud. Assadi kontrolli all on sellest Damaskus ja riigi põhjaosa.