Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingutele. Kahtlustatavaks võib nimetada kedagi siis, kui prokuratuur on isikule ametliku kahtluse esitanud.
Mida tähendavad menetlustoimingud?
Kriminaalmenetlus koosneb kahest etapist: kohtueelsest menetlusest ehk uurimisest ja kohtumenetlusest. Kriminaalmenetluse võib lõpetada ka ilma et asi kohtusse jõuaks (nt kui uurimise käigus tehakse kindlaks, et kuritegu toime ei pandud). Kuriteos saab isiku süüdi mõista ainult kohtus.
Kohtueelse menetluse eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu pandi toime ja millised olid kuriteo asjaolud. Uurimise ajal kogutakse tõendeid väidetava kuriteo kohta, tehakse kindlaks asjaolud ning võetakse vastu otsus, kas süüdistuse esitamine on piisavalt tõendatud. Just sellega tegeletakse praegu Savisaare juhtumi puhul.
Sealjuures esitas riigiprokurör Laura Vaik Harju maakohtule taotluse Tallinna linnapea Edgar Savisaare ning volikogu esimehe Kalev Kallo ametist kõrvaldamiseks. Kriminaalmenetluse seadustik lubab kahtlustatavat ametist kõrvaldada, kui ta võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.
Kahtlustatava kinni pidamine
Kui uurimisasutusel on alust kahtlustada, et isik on kuriteo toime pannud, võib teda kahtlustatavana kuni 48 tundi kinni pidada. Kinnipidamise korral peab uurimisasutus kahtlustatava viivitamata üle kuulama.
Kui uurimise ajal selgub, et kinnipidamine on alusetu, tuleb isik kohe vabastada.