Arreteerimine, menetlemine, kahtlustamine ehk mida siis Savisaarega ikkagi tehakse? (2)

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pressikonverentsi järel käis Savisaar kaitsepolitseis, kust lahkus kella 13.30 ajal.
Pressikonverentsi järel käis Savisaar kaitsepolitseis, kust lahkus kella 13.30 ajal. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna linnapead ja Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart ei ole seni veel korruptsioonijuhtumi uurimise tõttu vahistatud, ta on kahtlustatav ja peeti kinni menetlustoimingute läbi viimiseks. Eilsel pressikonverentsil kinnitati, et puudub vajadus ta vahistamiseks, ent mida need juriidilised mõisted tähendavad?

Kes on kahtlustatav?

Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingutele. Kahtlustatavaks võib nimetada kedagi siis, kui prokuratuur on isikule ametliku kahtluse esitanud.
 

Mida tähendavad menetlustoimingud?

Kriminaalmenetlus koosneb kahest etapist: kohtueelsest menetlusest ehk uurimisest ja kohtumenetlusest. Kriminaalmenetluse võib lõpetada ka ilma et asi kohtusse jõuaks (nt kui uurimise käigus tehakse kindlaks, et kuritegu toime ei pandud). Kuriteos saab isiku süüdi mõista ainult kohtus.

Kohtueelse menetluse eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu pandi toime ja millised olid kuriteo asjaolud. Uurimise ajal kogutakse tõendeid väidetava kuriteo kohta, tehakse kindlaks asjaolud ning võetakse vastu otsus, kas süüdistuse esitamine on piisavalt tõendatud. Just sellega tegeletakse praegu Savisaare juhtumi puhul.

Sealjuures esitas riigiprokurör Laura Vaik Harju maakohtule taotluse Tallinna linnapea Edgar Savisaare ning volikogu esimehe Kalev Kallo ametist kõrvaldamiseks. Kriminaalmenetluse seadustik lubab kahtlustatavat ametist kõrvaldada, kui ta võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.

Kahtlustatava kinni pidamine

Kui uurimisasutusel on alust kahtlustada, et isik on kuriteo toime pannud, võib teda kahtlustatavana kuni 48 tundi kinni pidada. Kinnipidamise korral peab uurimisasutus kahtlustatava viivitamata üle kuulama.

Kui uurimise ajal selgub, et kinnipidamine on alusetu, tuleb isik kohe vabastada.

Vahistamine

Kui prokuratuur on veendunud, et isikut tuleb kinni pidada kauem selleks, et te ei hoiduks uurimisest kõrvale või ei paneks toime uusi kuritegusid, peab ta taotlema kohtult määrust vahistamiseks.

Sellisel juhul viiakse isik kohtuniku ette 48 tunni jooksul alates kinnipidamise hetkest. Kohtunik otsustab, kas vahistamine on asjakohane. Kui kohtunik leiab, et vahistamiseks alust ei ole, vabastatakse isik kohe.

Süüdistatav 

Süüdistatavaks saab kedagi nimetada siis, kui prokuratuur on isikule esitanud ametliku süüdistuse. Seda praegu Savisaarega veel tehtud ei ole. 

Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti, või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses, või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.
 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles