Mailis Reps: erakoolide tulevik seatakse kahtluse alla

Mailis Reps Foto: Riigikogu kantselei

Riik püüab jätkuvalt hoida kõrvale oma kohustustest erakoolide ees, kirjutab Riigikogu kultuurikomisjoni liige, keskerakondlane Mailis Reps.

Valitsus toetas Haridus- ja teadusministeeriumi plaani taastada juba järgmise aasta 1. septembrist olukord, kus erakoolide majanduskulude katmine on omavalitsustele vabatahtlik, mitte kohustuslik ülesanne. Sisuliselt minnakse tagasi süsteemi juurde, mis kehtis kuni 2011. aasta 1. septembrini. 

Tegemist on olukorraga, kus riik püüab oma kohustuste eest kõrvale põigata. Nimelt nägi 2014. aasta riigikohtu otsus kindlalt ette, et erakoolide rahastamine on riiklik ülesanne, mille kohaliku omavalitsuse kohustuseks tegemine on põhiseadusega vastuolus. Selle asemel, et püüda olukorrale lahendus leida, tõmmatakse erakoolidelt vaip alt ära ning rahastamine lihtsalt lõpetatakse.

Riigikohtu otsus nägi 2014. aastal ette, et senine praktika, kus erakoolide majanduskulude katmine on antud kohalike omavalitsuste kanda, pole põhiseadusega kooskõlas. Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse kohaselt ei saa käsitleda erakooliseaduses kirjas olevat eraüldhariduskoolide rahastamise kohustust kohalike omavalitsuste olemusliku ülesandena. Tegemist on omavalitsustele pandud kohustusega, mille rahastamine peab tulenevalt põhiseaduse § 154 lg 2 teisest lausest toimuma riigieelarvest

Nüüd on aga tekitatud olukord, kus erakoolid on oma finantskohustusi võttes juba arvestanud majandustoetusega ning seetõttu muutub väga keeruliseks või isegi võimatuks neil sellisel kujul edasi eksisteerida.

Seaduse muudatuse tingis 2011. aastal asjaolu, et paljud erakoolid asuvad rendipindadel või laenuga soetatud hoonetes, kus nad on sunnitud võtma kõrget õppemaksu oma tegevuskulude katmiseks. Erakoolide soov oli aga olla kättesaadav mitte ainult majanduslikult kindlustatud elanikkonnale, vaid ka vähemkindlustatutele. Seetõttu oli neil vajalik peale õpetajate palga ja õppevahendite kulude hüvitamise saada ka majanduskulude toetust.

Toona leidis Keskerakond, et tegu on lühinägeliku plaaniga, mida pole piisavalt sügavalt analüüsitud ning läbimõeldud ning, mis suudaks erakoolidele pakkuda jätkusuutliku rahastamist ja rahalist kindlust.

Neli aastat hiljem oleme jõudnud nii kaugele, et otsus pööratakse tagasi. Nüüd on aga tekitatud olukord, kus erakoolid on oma finantskohustusi võttes juba arvestanud majandustoetusega ning seetõttu muutub väga keeruliseks, või isegi võimatuks, neil sellisel kujul edasi eksisteerida.

Siinkohal on oluline märkida, et tegelikkuses oleks saanud antud olukorda vältida nii 2011. aastal kui ka nüüd. Oleks tulnud võtta enne otsuse langetamist rohkem aega, et teema põhjalikult läbi analüüsida ning leida erinevaid lahendusi.

Antud teemal kõneledes püüab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi küll tuua välja, et riigipoolne toetus õpetaja palga ja õppevahendite kulude osas jääb alles, kuid vaidlus pole viimasel viiel aastal selles seisnenudki. Vaidlus on algusest peale käinud erakoolide majanduskulude hüvitamise üle.

Haridus- ja teadusministeerium koostöös riigikogu kultuurikomisjoniga on erakoolide probleemile lahendust otsinud juba alates 2014. aasta riigikohtu otsusest peale. Laual oli kuus pakkumist ning peamine eesmärk oli leida kompromisslahendus, mis mõlemat poolt rahuldaks.

Ühe lahendusena nähti võimalust kaotada tegevustoetust soovivatel koolidel õppemaks, et kaoks ära erakoolide eelisseisund võrreldes munitsipaal- ja riigikoolidega. Samuti olid arutluse all erinevad kulude katmise põhimõtted. Lõpuks on ääretult kurb nentida, et haridus- ja teadusministrile ei sobinud ükski väljapakutud variantidest ning selle asemel, et probleemile lahendus leida, minnakse kergema vastupanu teed ja lõpetatakse rahastamine üldse.

Siinkohal on oluline meelde tuletada võimul oleva Reformierakonna programmi, kus lubatakse kõiki koole kohelda võrdselt, sõltumata nende omandivormist ning põhimõtet, et toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi nagu koduõpe, erakoolid ja lasteaiad. Kuidas praegune haridus- ja teadusministri otsus neid väärtusi ja seisukohti valitsuserakonna programmis edasi viib, jääb selgusetuks.