Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/26/4738655t1hef64.jpg)
/nginx/o/2015/08/02/4342467t1h197b.jpg)
Täna kuulutab Pihkva oblastikohus välja otsuse röövitud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri asjas. Ajaloolane Taavi Minnik vestles nendel teemadel Kanadas elava KGB erupolkovniku Vladimir Popoviga ning vene-ameerika ajaloolase Juri Felštinskiga, kes on avaldanud raamatuid Nõukogude/Vene salateenistuste ajaloost ning telgitagustest.
/nginx/o/2015/08/19/4393557t1he085.jpg)
Eelmisel aastal võtsid Venemaa eriteenistused Eesti-Vene piiril kinni kaitsepolitseinik Eston Kohvri. Eesti riigi ametliku versiooni kohaselt võeti Kohver kinni Eesti territooriumil, FSB on teatanud, et Kohver võeti kinni Venemaa territooriumil, kus ta viis läbi agentuurioperatsiooni. Kohvrile on mõnel pool meedias ette heidetud, et kui ta asus Eesti territooriumil, siis miks ei kasutanud ta enesekaitseks teenistusrelva. Millised on eriteenistustel üldse juhendid selliseks puhuks: millal kasutada relva, millal alla anda?
Vladimir Popov: Riigipiiri ääres viivad agentuuritööd üldjuhul läbi piiritsoonis tegutsevad eriteenistuse grupid, kes värbavad selleks otstarbeks salakaubavedajaid, kohalike elanike hulgast ebaseaduslikke piiriületajaid jms. Viimased tunnevad hästi ümbruskonda ning aitavad piiriületusel. Väga võimalik, et KAPO ohvitser Kohver suhtles topeltagendiga, kes meelitas ta lõksu, mille tema jaoks olid üles seadnud Vene eriteenistused. Võimalik ka, et Vene eriteenistustel oli selles piirilõigus oma «aken» ning Kohver segas neid oma tegevusega. «Aken» piiril on võimalus piiri ületada või «midagi» üle anda: piirivalvurid, kelle agentuur on värvanud, või salakaubavedajad ja kohalikud elanikud loovad eriteenistustele võimalused piiritsoonis üle piiri tungida ning relvi, materjale või midagi muud teisele poole riigipiiri toimetada. Mis puudutab küsimust, kas kasutada sellisel juhul teenistusrelva või mitte, siis ühest vastust ja instruktaaži pole. Vene ning Nõukogude eriteenistuste mentaliteedi jaoks on vangi sattumine igal juhul häbistav, millele eelistatav on surm, mida vaadeldaks kui kangelastegu. Läänemaailmas peetakse inimelu kõrgeimaks väärtuseks, sellest tulenevalt peetakse enda vangi andmist ratsionaalseks alternatiiviks surmale. Selge on see, et Kohver sattus varitsusele ning kuigi tal oli teenistusrelv, on vähe tõenäoline, et ta oleks jõudnud seda kasutada. Seda enam, et speznas’i meestel on sellisteks operatsioonideks suurepärane ettevalmistus ja väljaõpe.
Ma loodan väga, et Kohvrist ei saa teist Raoul Wallenbergi ning varem või hiljem naaseb kangelane kodumaale.
Juri Felštinski
Juri Felštinski: Ma ei arva, et on erilist vahet, kas ta rööviti Eesti territooriumilt või meelitati lõksu Vene poolel, isegi kui ta läks kas või meetri võrra üle piiri Venemaale, kus teda ootasid röövijad. Mitte ükski tsiviliseeritud inimene ei kasuta sellises olukorras relva, et tappa naaberriigi sõjaväelasi, kellega Eesti ei ole sõjas. Kohver käitus selles olukorras nagu tõeline ohvitser, kuna ta teadis, et kui ta tapaks Vene eriteenistuste töötajaid, võiks see konflikt veelgi laieneda. Ta ei riskinud inimeludega – ei enda ega võõrastega. Olen veendunud, et Kohver tegi kõik reeglite järgi. Ma loodan väga, et Kohvrist ei saa teist Raoul Wallenbergi ning varem või hiljem naaseb kangelane kodumaale. Küsimus on vaid selles, millal see juhtub ning millist hinda tema vabastamise eest tuleb maksta.
Kohus Eston Kohvri üle leiab aset Pihkvas, otsus kuulutatakse välja 19. augustil. Millised võiksid olla selles loos edasised arengud? Kas ainuke võimalus tema vabastamiseks on vahetus kellegi vastu?
Vladimir Popov: Kardan, et Kohvri asjas ei ole positiivseid arenguid oodata, eriti võttes arvesse Eesti ja Venemaa riikidevahelisi suhteid.
Juri Felštinski: Erinevalt Eestist ei kuulu Venemaa tsiviliseeritud riikide hulka ja otsib konfrontatsiooni,
/nginx/o/2015/08/19/4393561t1h6a71.jpg)
sealhulgas Eestiga. Kui mõni vene ohvitser sattunuks Kohvri olukorda, siis olen kindel, et Eesti pool oleks ta juba ammu vabastanud. Võtnud talt tunnistused ja saatnud tagasi kodumaale, et mitte piinata seda inimest ning tema lähedasi. Venemaal on praegu võimul FSB, st endine KGB, endised «stalinlikud pistrikud» ning nende järeltulijad. Neile pakuvad teiste inimeste kannatused rahuldust. See on põhjus, miks meist on saanud Ukraina lenduri Nadežda Savtšenko ja Eston Kohvri avaliku mõnitamise tunnistajad. Venemaa kohus tunnistab nii Savtšenko kui ka Kohvri süüdi nende vastu fabritseeritud «süütegudes». Mida muud oleks oodata NKVD-lt/KGB-lt/FSB-lt? Õigeks mõistvat otsust ei ole oodata. Muid stsenaariume ma ei näe. Savtšenkole ja Kohvrile mõistetakse vanglakaristus, kuid see, kui palju tuleb neil vanglas aega mööda saata, sõltub paljus rahvusvahelisest üldsusest.
Kas läänes on praegu kedagi, keda võiks Eston Kohvri vastu vahetada? Kui reaalne oleks vahetada Savtšenko ja Kohver Ukrainas vangi langenud GRU speznas’i ohvitseride vastu?
Vladimir Popov: Mis puudutab Kohvri väljavahetamist, siis sõltub see täielikult Venemaa poliitilise juhtkonna heast tahtest. Venemaa praegused juhid demonstreerivad aga täielikku ükskõiksust inimlike kannatuste suhtes ning hoolimatust tervete rahvaste, mitte ainult üksikisikute saatuse suhtes. Savtšenko, Kohver jt on siin vaid üksiknäited.
Venemaa juhid demonstreerivad täielikku ükskõiksust inimlike kannatuste suhtes ning hoolimatust tervete rahvaste, mitte ainult üksikisikute saatuse suhtes. Savtšenko, Kohver jt on siin vaid üksiknäited.
Vladimir Popov
Juri Felštinski: Olen siiski kindel, et on võimalik kokku leppida Savtšenko ja Kohvri väljavahetamises ning loodan siiralt, et Eesti ja Ukraina valitsus otsivad juba Šveitsi Punase Risti või teiste organisatsioonide vahendusel selleks aktiivselt võimalusi. Sõda ei ole keegi kellelegi kuulutanud, mis jätab vahetamiseks peetavatele läbirääkimistele palju ruumi. Loomulikult teeb mind murelikuks, et Vene ja Ukraina vangide vahetus leiab küll aeg-ajalt aset, kuid Savtšenko väljavahetamiseni pole jõutud. Ma olen veendunud, et Ukraina poolel poleks probleemi lülitada Eesti Vabariigi kodanik Kohver vahetamisele kuuluvate sõjavangide nimekirja, kuna Ukraina on vahetuste käigus Venemaale üle andnud mitme riigi kodanikke, mitte ainult Vene kodanikke. Kui 1976. aastal oli võimalik vahetada Vladimir Bukovskit Luis Corvalani vastu, siis ma ei näe suurt probleemi, miks ei võiks GRU mehi vahetada Savtšenko ja Kohvri vastu.
Kui rääkida sellest, kas läänes on kedagi, kelle vastu vahetada, siis tuleb esimesena meelde, et ameeriklaste käes on eriteenistuste taustaga Viktor But, kellel on ühtlasi sidemed Putini võimueliidi kõrgema ešeloniga.
Vladimir Popov: Venemaa tahaks Buti igal juhul tagasi saada, kuid ameeriklased peavad teda liiga väärtuslikuks saagiks, peale selle on But kurjategija.
Juri Felštinski: Savtšenko ja Kohvri puhul pole Buti järele ka vajadust. Venemaa ja Ukraina vahel käib väljakuulutamata sõda. Varem või hiljem tekivad võimalused Savtšenko ning Kohvri väljavahetamiseks mingisuguste vene vangide vastu. Kõige rängem on nende jaoks, keda praegu kinni peetakse – aga loomulikult ka nende lähedaste jaoks – ootamine.