Komeetidest planeetideni ehk kuidas kosmosesondid paljastavad universumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja:Toomas Randlo
17. juuli 2015, 19:43
Sel nädalal avaldatud foto PluutostFoto: SCANPIX
Kui kosmos on inimkonna suurim väljakutse, siis esimene samm tuleb teha kodu lähedal. Me peame veel uurima oma hiiglaslikku päikesesüsteemi, rääkimata kaugematest galaktikatest ja tähtedest, kirjutab Nottingham Trenti ülikooli astronoomia õppejõud Daniel Brown veebiväljaandes The Conversation.
Uurimiseks peame jõudma lähemale kosmosesondidega nagu New Horizons, mis saatis meile pärast üheksa aastat kestnud teekonda Pluuto lähedalt tehtud fotod. Allpool on välja toodud viis missiooni, mis aitavad paremini mõista universumit meie ümber.
Kunstniku nägemus New Horizons'ist Pluuto lähedal. Foto: ScanpixFoto: -/AFP
1. New Horizons
Kiirusega 14 kilomeetrit sekundis liikuv New Horizons aitas meil näha Pluutot lähedalt, et mõista paremini kaugel asuvat taevakeha. Meie teadmised jäisest kääbusest on pealiskaudsed. Ainuüksi teadmine, milline Pluuto välja näeb, muudab selle palju ehtsamaks.
Kosmosesond tegi oma kahetunnise külaskäigu jooksul kõrge resolutsiooniga fotosid nii Pluutost kui selle suurimast kaaslasest Cheronist. See on hämmastav saavutus kui võtta arvesse, et signaali jõudmiseks Maale kulub 4,5 tundi ja nii kaugel on Päikese mõju väga nõrk, mistap ei saa kasutada energia tootmiseks päikesepaneele.
Sellega missioon aga ei lõppe. 2019. aastal uurib New Horizons väikest objekti Kuiperi vöös (päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi). Aastaks 2026 jõuab kosmosesond päikesesüsteemi äärealadele.
New Horizons'i foto Pluutost. Foto: ScanpixFoto: /AP
Kunstniku nägemus Rosettast. Foto: ScanpixFoto: Sipa USA/ESA/Sipa USA
2. Rosetta
Rosetta lendas aastaid läbi kosmose kuni jõudis sihtmärgini ehk väikese komeedi orbiidile. Arvestades komeedi ebakorrapärast kuju, on jällegi tegemist suure saavutusega.
Spetsiaalne moodul Philae maandus edukalt komeedile, et uurida selle koostist. Kuigi päikesevalguse puudumise tõttu oli uurimisrobot sunnitud end välja lülitama, siis nüüdseks on see taas ärganud ja saadab Maale andmeid. Kosmoseaparaat Rosetta missiooni pikendati järgmise aastani, mil see üritab samuti komeedi pinnal maanduda.
Kunstniku nägemus Dawn'ist ja Ceres'est. Foto: ScanpixFoto: NASA/REUTERS
3. Dawn
Dawn on samuti missioon, mis aitab avardada meie teadmisi kääbusplaneetidest, praegu siis Ceresest. Kosmosesond tiirleb praegu selle huvitava objekti orbiidil ning uuris samamoodi 2011. aastal lähedal asuvat Vestat. Nii Ceres kui Vesta asuvad asteroidide vöös, kuid on erineva koostisega.
Dawn on tõestanud ka kui võimsad võivad olla pildid. Nendest kõige intrigeerivamaks on foto Cerese kraatrist, milles asub käputäis valgeid täppe, kuigi kääbusplaneedi pind on söest tumedam. Dawni tööks on uurida, mis need täpsemalt on.
Dawn'i tehtud foto Ceres'e valgetest täppidest. Foto: ScanpixFoto: --/AFP
Kunstniku nägemus Messengerist ja Merkuurist. Foto: ScanpixFoto: /AP
4. Messenger
Kuigi Messengeri missioon lõppes tänavu aprillis kontrollitud kukkumisega Merkuurile, siis asub ta ikkagi selles nimekirjas. Kosmosesond saadeti neli aastat tagasi uurima planeeti, mille pinnast meil fotosid polnud. Tänu Messengerile saime luua täpsed kaardid Päikesele kõige lähemal asuva planeedi pinnasest ning avastasime isegi Merkuuri pimedatest kraatritest vett. Planeedile, mida küpsetab Päike, sai see tulla vaid komeetidelt ja veerikastelt asteroididelt.
Mitmest Curiosity fotost kokku pandud pilt, millel on marsikulgur. Foto: ScanpixFoto: NASA/REUTERS
5. Curiosity
Curiosity võtab kokku katsed uurida meie naabrit Marssi. Need missioonid läksid otsima märke elust ja veest.
Marsikulgur illustreerib väga hästi seda, et suudame ületada takistused, mis kerkivad punase planeedi pinnale maandumisel. NASA ise kirjeldas seda kui «seitse minutit õudust».
Tänu Marsi missioonidele on punane planeet nüüd inimestele «ligipääsetavas alas».