/nginx/o/2015/07/15/4281061t1h81a1.jpg)
Eile Eesti aja järgi kell 14:49 kääbusplaneet Pluutost möödunud kosmosesond New Horizons saadab praegu Maale alles esimesi kogutud infokilde, ent missiooni kohta võib sellest hoolimata välja tuua mitmeid huvitavaid fakte.
10 punkti: NASA retk Pluuto juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Pluuto on pisut suurem, kui me seni arvasime – uurimisrühma juhtiva NASA teadlase Alan Sterni sõnul näitavad kosmoselaeva sooritatud mõõtmised, et Pluuto diameeter on 2370 kilomeetrit (pluss-miinus 19 kilomeetrit). See on umbes 80 kilomeetrit rohkem kui varasemad hinnangud. Pluuto on seega umbes kolmandiku väiksem meie Kuust.
2. Pluuto atmosfäär on õhem, kui seni arvatud, taevakeha tihedus seniarvatust väiksem ning sisemus jäisem ja vähem kivine.
3. Pluutol on ligi 2000 kilomeetri laiune ere südame kuju meenutav laik. Miks on see sedavõrd silmatorkav, loodetakse teada saada New Horizons'i kogutud andmeid uurides. Seda, et Pluuto pinnal on hele laik, on teatud juba 60 aastat. Arvatakse, et tegemist on kunagise suure kokkupõrge jäljega ning see on täis külmunud gaase - peamiselt lämmastikku ja metaani.
/nginx/o/2015/07/15/4279831t1hbac2.jpg)
4. Pilte uurides on selgunud, et Pluutol on arvatust vähem löögikraatreid, mistap arvatakse, et selle pind uueneb – põhjused võivad olla geoloogilised või atmosfääri mõjudest tingitud. Alan Sterni sõnul võib Pluutol olla olnud kunagi ka Maa tektoonikaga sarnaseid protsesse, pole välistatud, et need jätkuvad praegugi.
5. Uurimisrühm ja nende avastustele kaasa elajad arvasid, et suure tõenäosusega avastatakse Pluutole lähenedes veel mõni kääbusplaneedi kaaslaseks olev pisikene kuu. Seni pole seda aga juhtunud. Kui Pluutol on olemas ka rõngad, peaks New Horizoni kogutud andmed selle meile paljastama.
6. New Horizoni teadlaste meeskonna jaoks oli suur üllatus Pluuto suurimaks kuuks peetava Charoni pind – eeldati, et see on küllaltki sile, ent selgus, et sellel on arvatust enam pinnavorme ja sellel võib leiduda külmunud vett. Selgus ka, et Pluuto ja Charon pole sugugi nii sarnased, kui arvati. Näiteks paistab Pluuto punakas, aga Charon hall.
7. Pluuto viimati avastatud kuud Kerberos ja Styx New Horizons'i tehtud fotodel selgelt paistma ei jää. Paistavad vaid täpid kauguses ning nende kohta kogutud andmed saabuvad alles mitme kuu pärast. Need avastati liiga hilja selleks, et saanuks enne missiooni algust mõelda põhjalikumalt nende uurimisele.
8. Temperatuur Pluuto pinnal on 1 172 kuni – 238 kraadi Celsiuse järgi. Pluuto teeb tiiru ümber Päikese 248 aastaga. Sterni sõnul sajab Pluuto külmemal Päiksest eemal oleval poolel lund.
9. New Horizons kannab kaasas konteinerit Pluuto avastaja Clyde Tombaugh' tuhaga. Tombaugh suri 1997. aasta jaanuaris üheksa aastat enne sondi starti, ent üks tema viimaseid soove oli, et ta tuhk jõuaks kosmosesse.
10. Kogu New Horizoni salvestatud info Maale jõudmiseks kulub 16 kuud. Missioonil on praeguse seisuga olemas rahastus veel kaheks aastaks ehk siis info alla laadimise ajaks ja pärast seda veel kuueks kuuks. Samas pole välistatud, et Kuiperi vöö uurimist jätkatakse.
/nginx/o/2015/07/14/4277707t1h2a42.png)
Viimase nädala jooksul Pluutole lähenedes tehtud pildid: