Politoloog Viljar Veebel rääkis Postimehe päevaintervjuus, et nüüd, kui kreeklased on saanud referendumil oma sõna sekka öelda, tuleks leida saneerimispunkt, et ülekuumenenud pooled saaksid maha jahtuda.

Kreeka pühapäevase referendumi tulemus - «ei» kasinuspoliitikale - ei ole Veebeli sõnul nii šokeeriv, kui seda üritatakse näidata. «Eurotsoon otseses ohus ei ole, reaalsed asjad halvemaks ei muutunud. Raha, mida kreeklased justkui peaksid maksma, nagu püütakse muljet jätta, poleks niikuinii nemad maksnud, vaid see oleks võetud ühest laenuandjate potist muudetud intressiga pandud teise potti. Laenurahast, mis Kreeka laenude teenindamiseks kulub, läheb 75-80 protsenti kohe laenuandjatele tagasi. See on ühest taskust teise tõstmine, vahepeal peab kreeklane «jah» ütlema, aga nüüd ta ei taha seda teha.»

Euroopa Liidu liidrid on Veebeli sõnul olnud liialt oma näo säilitamise peal väljas, selmet lahendust pakkuda. Vastaspoole paikapanemise asemel saaks leida kohti, kus Kreeka olukorda leevendada, näiteks võlakirjade intressi alandades.

Veebeli sõnul tuleb Kreekale leida jõukohane elulaad, just uut põlvkonda silmas pidades. Enne Euroopa Liiduga liitumist elasid kreeklased vaesemalt ja ka riigivõlg polnud kuigi suur. «Me ise oleme õpetanud nad rasvunud kassiks ja nüüd ütleme, et see rasvane kass peab õue minema ja hiiri püüdma. Kui ei lähe, siis karistame teda. Kassi puhul ei annaks see tulemust ning Kreeka puhul ka, sest pole ei hiiri ega oskusi.»

Veebeli sõnul peaksid ka laenuandjad endale tuhka pähe raputama. «Eelkõige garanteerijad, nagu ka Eesti, peaksid võtma selge ausõna, et järgmine kord ei tule meie teid päästma. Ise päästate end, kui annate lastele laenu.»

Vaata veel Postimehe päevaintervjuust, kuidas rasvunud kassi efekt ähvardab ka Eestit, miks lahkus rahandusminister Yanis Varoufakis kiiresti ametist, samuti sellest, milline mõju võiks Kreeka pretsedenditul kiirreferendumil olla edaspidi Euroopa Liidus langetatavate otsuste puhul.