/nginx/o/2015/05/21/4091627t1hefbb.jpg)
Matemaatika õppeprogrammi tükeldamine ja «kitsa» matemaatika ainekava loomine gümnaasiumitasemel devalveerib õppeaine väärtust. Selle läbinutel puudub võimalus omandada kõrgharidus neis valdkondades, mis on riigi jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime seisukohalt üliolulised, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli juhtkonna liige Heiki Lemba.
Matemaatika on inimese arengu seisukohalt üks olulisemaid õppeained. See on universaalne keel, mida kasutame sarnaselt emakeelega varjatult igal hetkel – tööl, poes, trennis ja mujal. Komponendid nagu näiteks loogika, tõenäosus, avaldised jms avalduvad peidetud kujul enamikus tegevusvaldkondades. Ka siis, kui me seda ei teadvusta.
«Lai matemaatika» ei ole reaalklassi süvaõpe
Mõne aasta eest muutus gümnaasiumi riiklik õppekava. Gümnaasiumiõpilased saavad nüüd 10. klassi astudes valida tavapärase matemaatika ainekava (14 kursust minimaalselt) asemel nn pooliku ainekava (8 kohustuslikku kursust) ja lihtsama riigieksami. Seda olukorras, kus riigieksamilt läbisaamiseks piisab 1 punktist! Matemaatika senine aineprogramm nimetati ümber «laiaks matemaatikaks», andes sellele varjundi «tavapärasest palju põhjalikum», mida ta ei ole. Kärbitud tiibadega ainekava tähistamiseks võeti kasutusele mõiste «kitsas matemaatika». Õpetajad ja õpilased ütlevad kui ühest suust, et antud muudatusega devalveerus matemaatika õppeaine.
Matemaatika poolitamise tulemusena said noored rohkem valikuvabadust. Miks just matemaatika, aga mitte eesti või inglise keel või hoopis keemia? Kehva edasijõudmist matemaatikas ei saa pidada senikehtinud ainekava süüks. Tõsi, inimesed ja võimed on erinevad, kõik ei omanda teadmisi sarnaselt ega saa samu tulemusi igas õppeaines. Niisamuti on erinevad õpimotivatsioon, õpetaja isik, kasutatav metoodika, kooli tugi ja mitmed muud tegurid. Kuid kui matemaatika riigieksami tulemused löövad häirekella, ei tohiks alustada õppekava tükeldamisest, vaid analüüsida ja tegeleda tegelike põhjustega.
Eksamitegijad
«Kitsa» ja «laia» matemaatika eksami tegijate osakaal jagunes esimesel rakendumisaastal, kevadel 2014 sisuliselt pooleks: 4067 õpilast eelistasid «kitsast» ja 4171 «laia» matemaatikat. «Laia» matemaatika tegijate koguarv saanuks olla 1200 võrra suurem (ca 5400 ehk umbes 66 protsenti eksami sooritajatest), sest niivõrd suur hulk noori oli õppinud matemaatikat senikehtinud nn tavapärase kava alusel. Need 1200 abiturienti otsustasid aga kergema eksami kasuks, kuigi selle sooritamiseks piisanuks vaid 1 punktist.
«Kitsa» matemaatika ainekava valinutel puudub sisuliselt võimalus jätkata oma haridusteed tehnoloogia, aga ka näiteks Tartu Ülikooli arstiteaduse erialadel. Samas on neis valdkondades kõige suurem nõudlus spetsialistide järele ja parimad võimalused leida kohe pärast diplomi omandamist hästitasuv töökoht. Õige pole suundumus, kus ülikoolidel tuleb viia kvaliteedilatt teadlikult alla ja võtta tavapärase matemaatika programmi läbinute asemel vastu «kitsa» matemaatika tegijaid. Täna on ülikoolides loodus-, täppis- ja tehnikaalade õppekohti kokku rohkem kui on abituriente, kes on sooritanud «laia» matemaatika heal ning rahuldaval tasemel.
Tööturg ja konkurentsivõime tule all
Riik keelitab noori õppima tehnoloogiaerialasid ning loodus- ja täppisteadusi, teisalt muudetakse matemaatika kui baasaine õpetamine pealiskaudsemaks. Tööandjate esindusorganisatsioonid nõuavad õigustatult ja järjest valjemalt tippspetsialistide koolitamist tehnika-, täppis- ja loodusteaduste valdkonnas. Ainuüksi IT sektor vajab järgmise viie aasta jooksul kokku 16 000 uut spetsialisti, kelleks «kitsast» matemaatikat õppinuna kindlasti ei saa.
Kui soovime saada Euroopa tehnoloogia ja IT-tiigriks, siis on teadmiste tase matemaatikas ülioluline. Arvel on iga inimene. Konkurentsis püsimiseks tehnoloogia-, meditsiini- või mõnes muus kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvas sektoris rahvusvaheliselt tuleb teha strateegilisi samme. Üks esimestest on loobuda matemaatika ainekava poolitamisest ja jätta kasutusele vaid baasmatemaatika (vähemalt 14 kursust), mis kehtis enne 2014. aasta reformi. Kui toona oli matemaatika õppimine jõukohane kõigile gümnaasiumiõpilastele, siis on see seda kahtlemata ka praegu 1-punktilise lati tingimustes.