Kas erakooli peab toetama või mitte?

HTM: erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus. Foto: Toomas Huik

Erakoolide tegevustoetusest ilmajätmise idee kutsus esile elava diskussiooni ka Eesti haridusfoorumi diskussioonilistis. Küsimus osutus sedavõrd keerukaks, et ühese hinnanguni ei jõutudki, küll aga saadi teatav ülevaade idee pooldajate ja vastaste argumentidest. Raivo Juurak tõi reedeses Õpetajate Lehes välja mõningad iseloomulikud seisukohad.

– Riik võiks arvestada, et erakoolid on enamasti kogukonnakoolid, kuhu lapsevanemad panustavad tavakooli vanematest mitu korda rohkem nii raha kui ka aega. Miks aga hakkavad edaspidi tegevustoetust saama just palju passiivsemate lapsevanematega munitsipaalkoolid?

– Kas meie riik on nii rikas, et vaid mõne õpilasega erakoole kinni maksta? Miks riik sel juhul kõiki eraettevõtteid kinni ei maksa? Kas koolipidamine pole siis kooli omaniku mure, nagu on eraettevõtte pidamine ettevõtja mure? Kui raha ei ole, ei saa ju äri pidada! Palgaraha maksab erakoolile nagunii riik.

– Munitsipaalkoolis õpilaste arv väheneb, erakoolis kasvab. 2014. aasta seisuga õppis erakoolis 7076 õpilast. See on viimase 20 aasta suurim arv. Kas see ei ole piisav argument erakoolide toetamiseks? Lapsevanem paneb oma lapse ju võimalikult heasse kooli.

– Praegu on Eestis 47 erakooli, kus 2014. aasta septembris õppis kokku 7076 õpilast. Riik pole valmis 1. jaanuarist 2016 nii suurele hulgale õpilastele õpilaskohti pakkuma, kui erakoolid peaksid finantsraskuste tõttu oma tegevuse lõpetama.

– Probleem on selles, et ministeeriumi ja ka mõningate omavalitsuste arvates on tavalisest suurema vabadusastmega erakoole juba liiga palju ning rahanappuse olukorras on see käepärane vahend «südametutele ettevõtjatele» ja «rikkuritele» äsades odavat populaarsust koguda. Sellist suhtumist ei tohi takka kiita.

– Kui erakooli lapsevanemad maksavad esiteks riigile makse ja seejärel ka oma kooli tegevuskulude eest, kas ei peaks siis erakooli lapsevanem maksma selle võrra väiksemat tulumaksu?

– Munitsipaalkoolidel õppemaksu ei ole, küll aga on neil «vabatahtlikke» annetusi. Kas ka «vabatahtlikku» õppemaksu koguvatelt koolidelt ei peaks tegevuskulude toetust ära võtma, sest neil on ju raha niigi küll?

– Lõuna-Eestis tähendaks tegevustoetusest ilmajäämine väikestele erakoolidele õppemaksu neljakordset tõusu. See muudaks need erakoolid kättesaadavaks vaid rikastele, sinna ei saaks enam eelisjärjekorras vastu võtta näiteks lastekodulapsi.

– Kui erakool pole kunagi maksnud oma omanikele dividende, siis mille poolest erineb ta munitsipaal- või riigikoolist?

– Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada oma territooriumil piisav arv koolikohti ja enamikus valdades neid ongi piisavalt. Siis aga tuleb kellelegi pähe mõte asutada erakool. Ta taotleb koolitusloa ja vald on fakti ees, et üks kool on juures ja ta peab hakkama veel ühe sisuliselt täiesti ülearuse koolimaja kütte- ja muid kulusid kinni maksma.

– Erakoolid on väga palju maksumaksja raha kokku hoidnud, sest nende koolimajad on ehitatud omanike ja annetustest saadud rahaga. Miks inimeste oma panust tegevustoetuste määramisel arvesse ei võeta?

– Lapsevanemal on õigus panna oma last sellesse kooli, kust saab kõige parema hariduse. Kui lapsi viiakse valla koolist erakooli, siis tuleb valla kool kinni panna, sest see ei saa oma ülesannetega hakkama.

– Kui erakooli rajavad ortodokssed taimetoitlased, vaktsineerimisvastased, tänapäeva meditsiini eitajad või need, kes peavad tavakooli maapealseks põrguks, siis tekib küll küsimus, milles vallavalitsus süüdi on.

– Tartus on asi pigem selles, et kui seal poleks erakoole, töötaksid linna mõned munitsipaalkoolid kahes vahetuses.

– Miks erakoolile õpilasi jagub, kuid munitsipaalkoolile mitte? Kas ei tuleks ka munitsipaalkoolidele rohkem autonoomiat anda, et needki muutuksid omanäolisemaks?

– Munitsipaalkool võib olla täpselt sama omanäoline kui erakool – kooli näo määrab kooli juhtkond, mitte omandivorm.

– Avades erakoole, loome me jõukatele privileege ja tekitame eliiti. Kas me ei peaks pigem toetama tühjenevate kogukondade väikseid koole ja näiteks ka Maarjamaa hariduskolleegiumi?

– Munitsipaalkool on seaduse järgi kohustatud vastu võtma absoluutselt kõik lapsed, olenemata sellest, kas nad on käitumishäiretega, Aspergeri sündroomiga, liikumispuudega vms.

– Erakool teeb vabatahtlikult sedasama. Meie koolis on üks Downi sündroomiga õpilane, teine õpilane on viidud tervislikel põhjustel üks-ühele-õppele, meil on avatud nelja õpilasega väikeklassid käitumishäiretega lastele, lisaks võtsime sellel õppeaastal esimesse klassi ühe lastekodulapse. Soovitan munitsipaal- ja erakooli kiire vastandamisega ettevaatlik olla.

– Erakoole peab toetama sellepärast, et demokraatlikus ühiskonnas toetatakse kodanikke, kes soovivad lahendada oma probleeme ise. Teiseks toetab demokraatlik ühiskond mitmekesisust, mitte ühetaolisust.

– Miks me arvame, et just rikaste erakoolid on see mitmekesisus, mida me eesti kultuuri kestmiseks vajame? Miks me usume, et tarbijakultuur on jätkusuutlikum kui kogukonnakultuur?

– Kui iga vald ja linn saaks koolikohtade loomise ja muude kooliküsimustega kenasti hakkama, siis poleks meil ühtegi erakooli kunagi tekkinudki. Võib-olla üks-kaks erakooli on rajatud tõusiklikel motiividel, kuid enamik ju mitte, sest lapsevanem ei hakka ilma kaaluka põhjuseta õppemaksu maksma.

– Tavakool on samuti OK. Seal töötavad samuti empaatiavõimega inimesed (enamik kindlasti), seal on ka nelja õpilasega väikeklassid probleemidega lastele, pikapäevarühmad, huviharidus jne. Ausalt öelda häirib mind väga, kui tavakooli püütakse halvustada ja koleda kohana näidata.

– Erakooli puhul on teistsugune tunnetus. See on üldjuhul väike ja «meie» kool. Seevastu munitsipaalkool on «nende» – valla, riigi – kool.

– Miks me teame nii vähe oma erakoolide headest kogemustest? Kui oleme erakoole lubanud, siis peaks ju suur süsteem nendelt midagi õppima.

– Erakoole on vaja sellepärast, et vastupidi üldlevinud arvamusele ei vii nad raha meie ühisest katlast välja, vaid toovad seda haridussüsteemi juurde – muidugi mitte igal üksikjuhul, vaid üldistatult, statistiliselt. Pea kõik uuenduslik, edasiviiv, mis Eesti koolidesse viimase tosina aasta vältel on tulnud, on alguse saanud erakoolidest.

– Erakool elab munitsipaalkooli arvelt. Kui vald peab oma eelarvest erakooli tegevuskulusid katma, jääb tal ju selle võrra vähem raha omaenda munitsipaalkooli arengu toetamiseks.

– Miks me parandame oma hariduse kvaliteeti erakoolidega? Miks me ei muuda kõigi koolide olukorda paremaks?

– Erakooli omanikud ja juhid hoolivad oma koolist, munitsipaalkooli aga kasutab mõnigi omavalitsustegelane oma suguvõsale palgamaksmise asutusena.

– Kust me võtame, et just erakoolid annavad parimat haridust? Kas näiteks PISA testi tulemused määravad era- või munitsipaalkoolid?

– Kõigil koolidel peaks olema õigus võtta vastu õppemaksusarnaseid annetusi ja koguda raha õppekavavälise tegevuse toetuseks. Praegu on riik jätnud munitsipaal- ja riigikoolid selles mõttes hooletusse.

– Arengu- või käitumishäiretele spetsialiseerunud erakool on mõnelegi õpilasele kõige parem koht. Meie vald maksab ühele erakooli lapsele isegi 460 eurot kuus ja mitmele teisele kaugelt üle 92 euro. Tore, et on olemas näiteks Mattiase erakool.

– Arvamust, et rahvas ei või endale ise koole asutada ja vajab võimude eeskostet, on kritiseeritud juba Immanuel Kanti ajast.

– Haridusministeeriumi kohus on hoolitseda, et iga õpilase jaoks oleks olemas kool, mis on nõus teda vastu võtma, ja pole tähtis, kas see õpilaskoht on riigi-, munitsipaal- või erakoolis.