Juhtkiri: teismelised valimiskasti juures

Järgmistel kohalikel valimistel, sügisel 2017 saavad hääletada ka 16–17-aastased noored, kel seni valimisõigus puudus. Vastav põhiseaduse muudatus sai eile riigikogus 62 poolthäält ehk napi ühehäälelise enamuse. Poolt olid kolme valitsuserakonna saadikud ning kolm häält lisandus Vabaerakonnalt. Viimase ülejäänud esindajad olid kas vastu, erapooletud või jätsid hääletamata, Keskerakond ja EKRE olid vastu.

Otsus Eesti poliitikaelus põhimõttelisi nihkeid ei too. Valimisiga alaneb üksnes kohalikel valimistel ning puudutab üksnes aktiivset valimisõigust. Õigus omavalitsuste volikogusid valida tekib umbes 24 000 uuel valijal, kuid on selge, et nagu ülejäänud rahva hulgas, ei kasuta ka noorte seas kõik seda võimalust. Kandidaadid peavad jätkuvalt olema vähemalt 18 aastat vanad.

Võib eeldada, et uuendus seab kohalike valimiste eel teatava surve alla koolid. Kuna vanemate klasside õpilaskond on valimisõiguslik, on oht, et koolid satuvad erakondade ja kandidaatide valimispropaganda sihtmärgiks. See ei ole kuigi mõistlik, sest kool on eelkõige ikkagi õppimise, hariduse omandamise koht. Valimiskampaania survet koolides on tahtmise korral võimalik ohjes hoida, kuid päriselt seda vältida ilmselt ei õnnestu.

Samas ei ole tegu ka päris tundmatu nähtusega. Erakondade noorteorganisatsioonide liikmete seas on ju nagunii olnud ka 14-aastased õpilased. Näiteks Keskerakonna noortekogu ja noorsotsid lubavad liikmeks olla 14.–30. eluaastani, Reformierakonna noortekogu isegi 35. eluaastani. Poliitikahuvilistel noortel on olnud ka siiani ees lai tegevusväli – muudatus annab neile aga võimaluse kohalikku elu ka reaalselt oma otsusega mõjutada.

Tasub ka vaadata eilse otsuse mõningaid sisulisi poolt- ja vastuargumente. Võib nõustuda algatajatega, et otsus mõjub soodsalt noorte huvi kasvule poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Üks asi on kõrvalt vaatamine ja huvi tundmine, teine asi võimalus ise osaleda ja tulemust mõjutada.

Samas ei mõju väga tõsiseltvõetavalt endise justiitsministri Andres Anvelti hinnang, et hääletamine kodukohas suurendab võimalust, et noored pöörduvad pärast õpinguid sinna tagasi. Hääletada saab ju mujalgi, ning noore inimese tulevikuplaane suunavad ikka märksa vahetumalt majanduslikud, sotsiaalsed jne mõjurid.

Üpris otsitud tundub Keskerakonna vastuväide, et nad ei poolda valimisea alandamist, kuna lahendus on poolik – kandideerida noortel ju ei lasta. Pole olnud kuulda, et tsentristid näiteks sooviksid sarnase argumentatsiooni põhjal loobuda Venemaa kodanike või mittekodanike, Eesti alaliste elanike aktiivsest valimisõigusest kohalikel valimistel.