E-kooli arendajad jätsid katsetamise õpetajate teha
Juhtkiri: aina kehvemaks?
Õpetajaid ootas septembri alguses ebameeldiv üllatus – e-kool, mille eelmise versiooniga just enam-vähem leppinud ja harjunud oldi, oli taas muutunud, ja sugugi mitte selgemaks ja lihtsamini käsitsetavaks.
Õpetajate nurinat kuulnud e-kooli arendajad teatasid, et ärgu õpetajad muretsegu, nende nurinat on kuulda võetud ja programm tehakse ringi.
Selge on see, et ükski programm pole äsja looduna täiuslik, vaid seda tuleb muuta, parandada, kohandada. Kuid just sellepärast, et ükski programmeerija ei suuda ette näha kõiki tegelike kasutajate vajadusi, ei saa programmi loojate panus piirduda vaid selle valmistegemisega. Sellele peab alati järgnema katseperiood, mille käigus programmi täiustatakse.
See teine etapp, programmi katsetamine ja kohandamine, on ettevõtetele vähemalt sama kulukas ja aeganõudev kui programmi kirjutamine ise.
Uut e-kooli vaadates ja seda kasutavate õpetajate kommentaare kuulates jääb paratamatult mulje, et selle tegijad on otsustanud panustada vaid programmi kirjutamisse, katseperiood aga on jäetud õpetajatele.
Eriti ülekohtune on see seetõttu, et arvestatav osa õpetajatest ei ole siiski arvutiga päris sina peal. Nad on saanud selgeks hädavajaliku, kuid uue e-kooli katsetamisest ei käi nende jõud üle. Ja ei peagi käima. Selle jaoks on olemas hoopis teistsuguse ettevalmistusega inimesed, kes saavad ka hoopis teistsugust palka. Selle töö on aga programmi arendajad (vähemalt rahuldaval viisil) tegemata jätnud.
Muidugi on uuel e-koolil ka häid omadusi. Ent kui peamised funktsioonid – hinnete ja koduste ülesannete sissekandmine – nõuavad õpetajalt võrreldes varasemaga palju rohkem aega ja pingutust, ei ole rõõmu ka lisavõimalustest.
Pealegi on vähemalt osa juurde tulnud võimalustest sellised, mis panevad õlgu kehitama. Näib, nagu olekski kogu arendajate aur kulunud vidinate, mitte aga tegelike vajaduste ja kasutamismugavuse peale. Unustatud on peamine: tarkvara peab olema kasutajakeskne.
Miskipärast kipubki kujunema nii, et kohustuslikuks kasutamiseks mõeldud programmid lonkavad mõlemat jalga. Ei kujuta ette, et keegi saaks tulemuslikult müüa tavakasutajatele programmi, mis on sellises staadiumis nagu praegune e-kool. Tõenäoliselt läheks sellise programmiga kaubitsev firma pankrotti, sest vihased kasutajad nõuaks raha tagasi.
Rääkigem asjadest nende õigete nimedega: uus e-kool on poolik toode, selline, mille eest tavakasutaja raha tagasi küsiks.