FOTO: SCANPIX

Kool peab korrutustabeli ja sulghäälikute õigekirja õpetamise kõrval toetama ka noore kasvamist kodanikuks ning kultuurikandjaks – Inimeseks, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik värskes Õpetajate Lehes.

Eesti riiklikes õppekavades on juba 1996. aastast kirjeldatud üldpädevused, mis näitab, kui oluliseks oleme aineõpetuse kõrval pidanud inimese kujundamist. 2014. a riiklike õppekavade uuendamise käigus muudeti ka üldpädevusi, et avada selgemalt nende sisu ja eesmärki.

Väärtuspädevusest sai kultuuri- ja väärtuspädevus

Väärtuspädevuse mõistet riiklikes õppekavades on laiendatud kultuuripädevusega. Väärtushoiakud kujunevad vastavalt sellele, missugusest kultuuriruumist on inimene pärit. Kultuuriteadlik inimene tunneb ja kannab ühiskonna põhiväärtusi, väärtustab eesti keelt ja emakeelt ning vaimset keskkonda. Kultuuriteadlikkus seisneb teadlikkuses kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist. Haritud inimene oskab seostada isiklikke seisukohti teiste arvamusega, tal on ettevõtlikkust realiseerida kultuuritegevuse sotsiaalseid ning majanduslikke võimalusi. Tähtis on avatud suhtumine ja lugupidamine kultuurilise mitmekesisuse vastu, mis põhineb oma kultuuri sügaval mõistmisel ning identiteeditundel.

Väärtuspädevus kajastub teisteski riiklikus õppekavas kirjeldatud pädevustes ja tähendab, et nii üldinimlikud kui ka ühiskondlikud väärtused peavad omavahel kooskõlas olema. Samuti peetakse oluliseks huvi teiste inimeste väärtushinnangute vastu ning püüdu neid mõista. Väärtuste omandamine algab kodus, koolis kannavad õpetajad edasi ühiskonna väärtusi.

Sotsiaalset pädevust laiendati kodanikupädevusega

Arvestades kodanikuhariduse osa maailmapildi kujunemisel, on eristatud senine sotsiaalse pädevuse mõiste sotsiaalainete kaudu kujundatavast suhtluspädevusest. Head sotsiaalsed oskused võimaldavad edukalt osaleda rühmatöös, võtta ühendust inimeste ja organisatsioonidega. Kodanikupädevus avaldub aga nii kitsamalt kogukondades kui ka laiemalt ühiskonnas tegutsedes. Kodanikupädevus võimaldab inimestel kasutada täielikult oma kodanikuõigusi, toetudes teadmistele sotsiaalsetest ning poliitilistest mõistetest ja struktuuridest ning aktiivse ja demokraatliku osalemise soovile. See hõlmab teadmisi nüüdisaja sündmustest, samuti peamistest sündmustest ja suundumustest oma riigi, Euroopa ning maailma ajaloos. Samuti on oluline teada Euroopa integratsiooni ning EL-i struktuure, põhilisi eesmärke ja väärtusi ning teadvustada mitmekesisust ja kultuurilisi identiteete Euroopas.

Matemaatikapädevus muutus matemaatika-, loodus­teaduste ja tehnoloogia­alaseks pädevuseks

Matemaatikapädevust on laiendatud loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase pädevuse mõistega. Eesti põhiharidus on paistnud silma loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiaõppe arendamisega ning nüüd on vastav pädevus tähtsustatud ka kõrgeima õpiväljundina. Muudetud määratlusse on lisatud suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid, mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ning piiranguid ja kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. Gümnaasiumis lisandub taotlus kasutada matemaatikale omaseid mudeleid ning mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale. Samuti mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske, teha tõenduspõhiseid otsuseid eri eluvaldkondades, kasutada uut tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja kriitiliselt. Tehnoloogiapädevus laiemalt eeldab arusaamist muutustest ühiskonnas, mis kaasnevad tehnika uusimate mudelite kasutuselevõtuga. See tähendab muuhulgas kriitilist ja läbimõeldud suhtumist saadaolevasse teabesse.

Üldpädevuste hulka lisandus digipädevus

Digipädevus on lisatud riiklikesse õppekavadesse lähtuvalt Eesti elukestva õppe strateegiast, kus on eesmärgiks seatud digipööre elukestvas õppes, millele pannakse alus üldharidust omandades. Riiklikes ainekavades oli ka enne sätestatud vajadus rakendada IKT-vahendeid ja kujundada digioskusi. Seega ei too digipädevuse kui ühe kõrgeima õpiväljundi eraldi määratlemine riiklike õppekavade üldosas kaasa uusi põhimõttelisi nõudmisi koolidele ja õpetajatele, vaid koondab suundumused, millega ainevaldkondades on tegeldud kehtivate õppekavade rakendumise vältel. Digipädevuse määratlemine eraldiseisva üldpädevusena loob olukorra, kus Eestis kujundatavad üldpädevused on viidud kooskõlla Euroopa parlamendi ja nõukogu soovitustega võtmepädevustest.

Eristati ootused põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate pädevustele

Riiklikes õppekavades esitatud üldpädevuste kirjeldused tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid nendesse süvenemisel peab siiski arvestama, et kui Eestis on mindud gümnaasiumi põhikoolist lahutamise teed, siis peavad olema selgelt eristatud ka ootused kujundatavatele pädevustele. Nii nagu ootame põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatelt erinevaid teadmisi ja oskusi, ei saa ka üldpädevuste puhul esitada ühesuguseid ootusi 15- ja 19-aastasele. Sellepärast on riiklikes õppekavades üldpädevuste kirjeldusi täpsustades lähtutud õpilastele esitatavatest eakohastest ootustest ning põhikooli ja gümnaasiumi erinevatest eesmärkidest.

Üldpädevuste sisu ja mõistete täpsustamise kaudu on õppekava reageerinud ajastuomastele probleemidele. Riiklikes õppekavades tehtud muudatused rakenduvad 1. septembril 2015.

Pane tähele

  • Koolide õppekavad tuleb riiklike õppekavade uuendustega kooskõlla viia hiljemalt 1. septembriks 2015.
  • Jaanuarist märtsini korraldavad SA Innove ja HTM koolijuhtidele regionaalsed teabepäevad kooli õppekava uuendamisest. Teabepäevadel jagavad oma kogemusi ka koolijuhid-praktikud.
  • Täpsem info saadetakse koolidesse maavalitsuste haridusosakondade kaudu.