Õnnetus Auvere elektrijaamas.

FOTO: Eesti Energia

Optimali kindlustusmaakler Tarmo Hillep kirjutab Postimehe arvamusportaalis vastulauses Ergo Life Insurance SE Eesti elukindlustuse juhi Taivo Saare artiklile, et õnnetusjuhtumi kindlustust ei tohi muuta kohustuslikuks.

Ergo Life Insurance SE Eesti elukindlustuse juhi Taivo Saare artikkel on hea näide sellest, miks on kindlustusmaakleri roll nii oluline.

Oma artiklis teeb ta ettepaneku muuta õnnetusjuhtumi kindlustus kohustuslikuks. Põhjendusena on toodud suur tööõnnetuste arv Eestis ja töötaja väärtustamine.

Tähtis on maandada risk

Kindlustuse eesmärk on korvata kokkulepitud sündmuse tagajärjel tekkinud kahju. Kindlustuslepingu eesmärgiks ei saa olla tulu teenimine või rikastumine.

Ettevõttele kindlustuskatteid valides, peame teadma, millised on ettevõtte riskid.

Toome ühe näite. Ettevõtte töötajaga juhtub väga ränk tööõnnetus, mille tagajärjel jääb ta voodihaigeks ega saa tööle naasta.

Alates kodusele ravile suunamisest on inimene probleemi ees, kuidas enda eest hoolitseda – ei ole vahendeid hooldaja jaoks ja vähenenud on ka sissetulek (haigekassa maksab töötajale 100% töötasust hüvitist vaid 182 päeva). Ainus võimalus antud juhul mingitki toetust saada, on nõude esitamine oma tööandja vastu – selleks annab seadus ka võimaluse. Samas selliseid kulutusi 80% meie ettevõtetest katta ei suuda. Seega on üks võimalus alustada pikka kohtuteed või kuulutada välja pankrot.

Kui nüüd ettevõtte seisukohast asja vaadata, siis oluline on maandada võimalikust tööõnnetusest tulenev finantsrisk. Õnnetusjuhtumi kindlustus ei aita siin kuidagi.

Sellise riski maandamiseks vajab ettevõte tööandja vastutuskindlustust. Tööandja vastutuskindlustuse olemasolu on hea ka töötajale, kuna õnnetusjuhtumist tuleneva nõude puhul ei ole ettevõttel vaja enam pugeda peitu, vaid saab asja edasi suunata kindlustusele. Antud kindlustusega maandab ettevõte nii oma, kui ka töövõtja riske.

Vale tee

Mõte kohustuslikust õnnetusjuhtumi kindlustusest kannab vaid müügimehelikku mõtteviisi ja asjaolu, et Soomes on antud kindlustusliik kohustuslik, ei ole veenev argument. Kohustusliku õnnetusjuhtumi kindlustusega maandaksime minimaalselt osapoolte riske, samas täidaksime kõrgete maksude tõttu riigikassat ja lisaksime tööpuuduse olukorras töötajaga seotud lisakoormise.