Reedel Sirbis: «Mandariinid», piibli uustõlge ja Eesti valijate riskivalmidus

Sirbi esikaas. Foto: AFP / Scanpix

Selle nädala Sirp kirjutab muu hulgas «Mandariinidest», Piibli uustõlkest ja Eesti valija riskivalmidusest.

Sel reedel on Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2014. aasta IV kvartali rahajaotuste vihik.

LEO LUKS: Eesti riigi võimatu mõte

Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena, pole ta seda mitte: kui keegi suudaks piisava selgusega määratleda Eesti riigi mõtte, tuleneks sellest kohemaid normatiivne poliitikate mõttekaks muutmise nõue. Üritan siinkohal olla eritlev, mitte normatiivne, kuigi jõuan kokkuvõttes mõne väikese ettepanekuni. Seejuures olen teadlik, et täielikku neutraalsust pole võimalik saavutada: kõne alla võetud «poliitiline asi» nii-öelda määrib paratamatult käsi.

MIHKEL SOLVAK: Miks Eesti valija (enam) ei riski?

Tänu ERRi tellitavale erakonnatoetuse seirele on meil igakuiselt olemas pilt Eesti erakondade toetuse kohta. Ka erakondadel on hea ülevaade sellest, milliste elanikkonna gruppide seas on nende toetus suurim ja kuidas see muutub. Reitingut jälgitakse ja hea reitingu nimel tehakse tööd. Reiting annab hea võimaluse poliitiliseks spinniks ja on konverteeritav valimistulemuseks valimiste lähenedes. Nii kui järjekordsed andmed välja tulevad, ruttavad erakondade esindajad neid üksteise võidu enda kasuks tõlgendama. Reeglina kipuvad tõlgendused olema meelevaldsed ja on tingitud poliitilisest võitlusest. Keegi ei tea ju täpselt, miks on mõne erakonna toetus eelmise kuuga võrreldes üles või alla liikunud. Tasub meeles pidada, et kuigi meedias käsitletakse neid arve erilise kriitikameeleta, on need saadud siiski juhuvalimit küsitledes. Juhuslikku viga arvesse võttes ei muutu toetus eelmise kuuga võrreldes enamasti eriti palju. Seega on tegu sisuliselt olematute muutustega spekuleerimisega.

KALEVI KULL, VALTER LANG: Eesti kultuur – piiride rikkus ja muutuste mustrid

Intervjuu «Mandariinide» tegijate IVO FELDI ja LEMBIT ULFSAKIGA

Lembit Ulfsak: «Meie edulugu oleks napilt üleüldse ära jäänud.»

ART LEETE: Soome-ugri vaikus

XIX sajandil avastasid teadlased, et soomeugrilased on vaiksed ja rahulikud. Varem arvati, et nad on kõige pesuehtsamad tigedusekotid, kes hoiavad vibu ja nooled valmis mitte ainult selleks, et tabada oravat otse silma, vaid et ajada taga ka oma hõimukaaslaslastest naabreid või kedagi teist noole ulatusse sattunut. Kas vana aja targad mehed eksisid või toimus soomeugrilastega paarisaja aasta eest mingi kollektiivne muutus ning me otsustasime tsiviliseeritud maailmakodanikeks hakata?

LEONORA PALU: Mõtteid Pärnu kultuurielust

Olen aeg-ajalt mõelnud, et oleks nii hea ja valgustav, kui saaks näha mõnikord suurt pilti ühekorraga, objektiivsena, emotsioonivabalt.  Pilti, kus valgel paberilehel oleksid näha mängunuppudena inimesed, kõik inimesed. Näiteks kõik Pärnu elanikud, kes on eri värvide abil jaotatud kultuurihuvigruppidesse. Inimesed, kes vabal ajal käivad teatris, bluusi-, luule- või rokiklubis, süldipubis, mälumängul, kontserdimajas, ranna kõlakojas, raamatukogus, raamatupoes, fitness club’is, kammerkontserdil, kunstisaalis, ööklubis, muuseumis, jazziklubis. Osa neist teevad seda teadlikult, mõned võtavad vaevaks, teised veavad end kohale, paljud lahutavad meelt või tuimestavad olmevaevusi.  Kui nüüd värvilised nupukesed on ilusti gruppidena näha, siis suurelt pildilt vaatab vastu reaalsus: kõrgkultuuri hindavate nupukeste arv on masendavalt väike.

KURMO KONSA:  Lugu sellest, kuidas inimesed digitaalseks muutusid

Me kõik oleme kultuuri ümberkorraldamise tunnistajad ja loomulikult ka osalised. Esmapilgul ei tundu selles olevat midagi üllatavat. Ei ole vist ühtegi inimelu valdkonda, mis ei teeks läbi järjest kiirenevaid muutusi. Mis on aga selle põhjused ja võimalikud tagajärjed?

NORMAN KUUSIK: Tõlkimine ringiga või otse

Kui Anton Thor Helle tõlkis vana testamenti eesti keelde, ei teinud ta seda vanakreeka või ladinakeelse tõlke vahendusel, nagu see paljude keelte puhul  on olnud, vaid kasutas vanaheebreakeelset algteksti. Helle töö tulemus ei olnud ainult piibli täistõlge eesti keelde (1739) ja põhjaeesti keele kehtestumine kirjakeelena, vaid algkeele kasutamise tõttu on praeguses eesti keeles ka ainulaadseid vanaheebrea laene nagu «jaanalind». Tänapäevases eesti kirjaruumis on aga võtta Jehoova Tunnistajate «Piibel. Uue maailma tõlge» (2014), mis põhineb ingliskeelse «New World Translation of the Holy Scriptures» 2013. aasta uuendatud versioonil ja on sügavasti seotud ingliskeelse piiblitraditsiooniga.

Eesti Kunstiakadeemia rektorikandidaadid

Post-sõnastik XXIV: apooria

Rail Balticu Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistlus

Arvustamisel:

Kornel Mundruczó «Valge jumal»

Susanne Bieri «Teine võimalus»

Klaveripeeglis Tanel Joamets, Kristjan Randalu ja Tallinna Klaveriduo

Jaan Kaplinski «Mõtsa ja tagasi»

Elif Shafaki ‹Armastuse 40 reeglit»

Rakvere teatri «3 õde»

Andres Laasiku «Teatri vang. Leo Kalmeti kirjutamata elulugu»

Kurt Rudolphi «Gnoosis»