Liina Kersna: erakool kui alternatiiv hariduse valikul

Liina Kersna Foto: Helen Kattai

Vajadus alternatiivse hariduse järele on tõusuteel, seetõttu tuleks erakoolidele leida toimiv ja stabiilne rahastamise süsteem, kirjutab peaministri büroo juht Liina Kersna (Reformierakond).

Kui meie poeg kuuleb sõna «waldorf», hüüab ta alati rõõmsalt: «Minu lemmikkool!». Ja tõesti, kaks aastat waldorfi eelkoolis aitasid meie kodusel lapsel muutuda avatumaks, enesekindlamaks ja tekitada huvi talle muidu vastumeelsena tundunud laulmise, maalimise, heegeldamise ja viltimise vastu. Ma jälgisin sügava imetlusega, kuidas õpetaja suunas lapsi vaid läbi positiivse, andes aega kohaneda, küsida ja arvata. See kool pani lapsed rõõmu ja huviga õppima.

Mind teeb väga murelikuks Põlva valla ähvardus mitte eraldada Rosma waldorfkoolile sel aastal tegevustoetust. Riigikohtu lahend, millele Põlva vald koolile saadetud kirjas viitab, ütleb, et kohalik omavalitsus saab toetuse summa hiljem riigilt tagasi nõuda, mitte seda, et kohalik omavalitsus ei pea seadusest tulenevat kohustust täitma.

Seadus näeb ette kohaliku omavalitsuse kohustuse osaleda erakoolide tegevuskulude katmises. Kuna Tallinn keeldus ühe rikkaima omavalitsusena seaduse täitmisest, kaebasid mitmed erakoolid linna kohtusse. Eriti valusalt puudutas linna otsus tegevuskulusid mitte tasuda just väiksemaid alternatiivharidust pakkuvaid koole – waldorfkoole ja religioosseid koole. Edaspidi maksiski linn koolidele tegevustoetust vaid kohtulahendite alusel. Teistel omavalitsustel seaduse täitmisega probleeme ei olnud.

Samal ajal esitas linn omakorda riigikohtule taotluse tunnistada erakooliseaduse vastav paragrahv kehtetuks või kuulutada kujunenud olukord põhiseaduse vastaseks. Möödunud aasta oktoobri lõpus otsustaski riigikohus, et riik on andnud omavalitsustele ülesande erakoole rahastada, kuid ei ole näinud selleks ette vahendeid riigieelarvest. Nüüd käivad nii riigikogu komisjonis kui ka ministeeriumis arutelud, kuidas erakoolide rahastamist muuta.

Meie põhiseaduses on kirjas, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel, mis tähendab, et igal lapsevanemal on õigus valida endale meelepärane filosoofiline või pedagoogiline haridussuund. Alternatiive pakuvadki enamasti just erakoolid. Kõigist üldhariduskoolidest 470 on munitsipaalkoolid, 30 riigi- ja 40 erakoolid. Näiteks Eesti waldorfkoolides õpib umbes 600 last ning prognooside kohaselt see arv kasvab lähiaastatel jõuliselt.

Näiteks Põlvamaa Rosma waldorfkooli, mis on tegutsenud juba üle 25 aasta, ei pea osad vanemad paljuks sõidutada lapsi lausa 50 kilomeetri kauguselt. Ühelt poolt hoiab see kool aktiivseid noori peresid Põlvamaal, teisalt on mitmete perede maalekolimise üheks tõsiseks argumendiks võimalus panna lapsed just sellesse kooli. Näiteks koolitajad Merike ja Margo Mitt kolisid Tallinnast, Ülle Pärnoja ja Aivar Piirisild samuti - Ülle töötas Emoris, nüüd kureerib Setomaa turismi, Aivar oli ettevõtja, nüüd on Rosmal õpetaja. Ka ettevõtjad Liina ja Indrek Maripuu tulid Tallinnast. Need on vanemad, kes on valmis laste heaolu nimel tegema oma elus olulisi muutusi ning julgeid valikuid.

Teised omavalitsused keeravad end kringliks, et pakkuda erinevaid motivatsioonipakette hakkajate inimeste juurde saamiseks. Rosma kool on selgelt piirkonna üks arengumootoreid, mille eest kohalik omavalitsus võiks seista.

Iga aastaga tuleb juurde aina rohkem selliseid lapsi, kellele sobib alternatiivne waldorfpedagoogiline lähenemine. Waldorfkoolid tegutsevad samuti haridus- ja teadusministeeriumi kinnitatud tegevusloa alusel ning nende õppekava on jagatud tsükliteks: ühte õppeainet käsitletakse kolm kuni neli nädalat järjest. See võimaldab ainesse süveneda ning paremini saada aru seostest erinevate ainete vahel. Rahvusvaheliste uuringute järgi on waldorfpedagoogikal toetav mõju õpilase arengule, et temast kujuneks ühiskondlikult ärgas, iseseisev ja tasakaalu otsiv inimene.

Rudolf Steineri arendatud waldorfpedagoogikat kirjeldatakse hetkel kui suurimat ülemaailmset sõltumatute koolide liikumist – Euroopas ja maailmas tegutseb 65 riigis ligikaudu 1000 waldorfkooli, kus õpib kokku üle 200 000 lapse. Kõige enam on waldorfoole Saksamaal, Hollandis, Rootsis ja USAs.

Eestis tegutseb seitse waldorfkooli (Tallinnas, Tartus, Viljandis, Keilas, Rakveres, Arukülas ja Rosmal) ja üheksa lasteaeda, lisaks üks ravipedagoogiline kool ja lasteaed. Rosma kool on vanim waldorfikool. Sel õppeaastal on Kagu-Eesti ainukeses waldorfkoolis 86 õpilast 17 omavalitsusest (Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaalt). Aastaga on kool kasvatanud laste arvu ca 20 võrra ning saanud EASilt Himmaste koolimaja soojustamiseks 22 000 eurot.

Erakoolides õppivate laste arv iga aastaga kasvab, sealhulgas waldorfkoolide pere. See näitab, et vajadus alternatiivse hariduse järele on tõusuteel. Jah, riigikohtu lahendi kontekstis tuleb leida erakoolidele toimiv ja stabiilne rahastamise süsteem, sest just erakoolid pakuvad lastevanematele neile seadusega lubatud alternatiivi lapse kooli valikul. Inimesed on erinevad, ka lapsed on erinevad ning kõik ei sobi suurte koolide suurtesse klassidesse. Vanematele peab jääma valikuvõimalus.