Reedel Õpetajate Lehes: Lotte aabits, Lähte gümnaasiumi ehituspraak ja elukestev õpe

Foto: Õpetajate Leht

19. detsembri Õpetajate Lehes on juttu «Lotte aabitsast», Lähte gümnaasiumi uue hoone ehituspraagist ja elukestva õppe strateegiast.

Helgi Ansip kogub aabitsaid, kive ja ilma

Kurtna kooli uue maja 25. sünnipäeval kinkis kooli kunagine õpetaja ja juht Helgi Ansip koolile oma poja Heiki Ernitsa illustreeritud «Lotte aabitsa», mis just sel sügisel ilmavalgust nägi. See oli kõige uuem eksemplar 49 aastat õpetajaametit pidanud Helgi aabitsakogust, kus on õpikuid mitmes keeles ja meelsuses.

Viis väljakutset Eesti haridusele

Lõppema hakkava aasta veebruaris kiitis vabariigi valitsus heaks elukestva õppe strateegia aastateks 2014–2020. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski selgitab, missugusena ta näeb Eesti hariduse hetkeseisu ja tulevikku strateegias esile toodud viie suurema väljakutse valguses.

Olulised haridussündmused aastal 2014

Raivo Juurak on koostanud ülevaate 2014. aasta haridussündmustest.

Kannatuse kakemisest ehk Ühe lapsevanema arvamus Lähte ühisgümnaasiumi algklasside õppehoone «haisu» probleemist

Lähte gümnaasiumi lapsevanem Kristel Rebane annab põhjaliku ülevaate Lähte gümnaasiumi uue õppehoone ehituspraagist, mille tulemusel rikuvad õhku ja laste tervist koolihoone põrandakatete alt lenduvad kemikaalid.

Direktorid korraga kahel toolil

Seitse koolidirektorit − kuus naist ja üks mees − juhivad korraga kahte kooli, nii suuri kui ka väikseid. Õpetajate Leht uuris, kuidas nad hakkama saavad.

Eesti keele- ja kirjandusõpe algab õppekavast

TLÜ EHI professor Rein Veidemann: «Kurbnaljakas on lugeda õppekavades sisalduvat apoloogiat üksnes tekstile ja lugejale, autori mahamatmist, keskendumist sündmustele. Nagu peaks kirjanduslugu olema loetav/vaadatav seriaalina, mitte aga loovuse ilmingute korduva, kuid samas ikka ka kordumatuste reana. Kurvastav järeldus sellest on: varasem kirjanduse õpetamise traditsioon on kõrvale jäetud.»

Ma tean, ma kuulen, ma tunnetan

Reaalsus on see, et kui õpetaja läheb pangaautomaadi juurde, tuleb endiselt ette kiri: «Te olete valinud vale elukutse,» kirjutab õpetaja Mare Rossmann.

Motivatsioon tähendab säravaid silmi

7.−12. klassi inglise keele õpetaja Kadi Lepik teab, et mida imelikum ja veidram on õpetaja, seda motiveeritumad on õpilased.

Tuluke julgustab õpetajaid koos muresid murdma

Tartu Annelinna kolme kooli õpetajad on kogu esimese poolaasta püüdnud otsida klassitoas tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes koos kolleegidega. Kuidas Norrast pärit LP-mudel meile sobib, sellest räägivad Annelinna gümnaasiumi õpetajad.

Projektipõhiselt HEV-lapsi aitamas

Tiia Mikson ja Annika Kallasmaa Põltsamaa ühisgümnaasiumist kirjutavad riskilapsi toetavast piiriülesest projektist.

Eesti ja läti õpilaste edukas ühiskonnaõpetuse projekt

Sulev Valdmaa ja Urve Läänemets kirjutavad Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse Eesti-Läti rahvusvahelisest projektist «Youth Cooperation for More Sustainable Development».

Kuidas me rongiga Kiviõlist Tallinnas käisime

Kiviõli 1. keskkooli 9. klassi õpilased Kadi Raam ja Helina Hansar kirjutavad rongiretkest riigikogusse ja energia avastuskeskusse. Retke eesmärk oli näidata, et õppida saab ka klassiruumidest väljaspool, ja seda sama tõhusalt või veel tõhusamaltki.

Kuus aastat õppekavade uuendamise lainel

Signe Sillasoo kirjutab kutsekooli õppekavadest, mis on muutunud viimase kuue aasta jooksul oluliselt elulähedasemaks.

Aja vaim ja vaimuta aeg

Tallinna ülikooli dotsent Tiiu Kuurme: «Pelgalt välisilma atribuudid, millega tegeleb nii haridussüsteem kui ka meedia, on jätnud oma olemisele tähendust otsivad noored nälga.»

1968 ja 1988, eripedagoogika murranguaastad

Eestikeelse Tartu Ülikooli 95. aastapäeva puhul korraldas TÜ ajaloo muuseum konverentsi, mis andis võimaluse vaadata tagasi sotsiaalteaduste arengule. Küsiti, mida on sotsiaalteadused andnud ühiskonnale ning kuidas kajastus õppes ja teaduses riigi taasiseseisvumine.

Võib-olla neile lastele muidu jõuluvana ei tulekski

Vaja pole miljonit krooni, vaid miljonit märkajat, kõlab heategevusfondi «Märka ja aita!» moto.

Rahapuudus kimbutab kirjanduskultuuri kantse

Õpetajate Leht püüab süüvida hiljuti rahvusraamatukogu saksa saalide ümber lahvatanud segadusse ning uurib, mis juhtub uuest aastast Tammsaare ja Vilde muuseumis, kus kaotati pool pedagoogikohta.

Algas Piparkoogimaania

Alates eilsest saab Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis taas näha piparkoogist kunsti. Tänavune, järjekorras üheksas Piparkoogimaania näitus kannab nime «Mänguasjamuuseum». Algusest peale on näitust vedanud ja korraldanud kunstnikepaar Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo.

Ema, isa ja üheksa last

Praegusel ajal, kui juba kolm last peres tundub palju ja suuremaid peresid jääb üha vähemaks, on tore teada, et Toropkovide peres kasvab üheksa last, kellest vanim on 13-aastane ja noorim 8-kuune.

Kiviajal sündis imelist kunsti

Karl Kello: «Ca 3000 eKr hakati rajama muinasobservatooriume. Sündisid kõrgkultuurid (sh poolmüütiline Atlantise tsivilisatsioon) ja kerkisid püramiidid. Euroopas kodustati hobune. Alguse sai kirjalike ülestähenduste aeg. See tähendab üleminekut suulise kultuuri maailmast kirjaliku kultuuri maailma. Seda ajastut iseloomustavad üllatavalt täpsed astronoomia-, matemaatika-, metallurgiateadmised.»

Järgmine Õpetajate Leht ilmub 16. jaanuaril 2015. aastal.