Kaus on rohkem kui elus, ta on elu parimas vormis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Heili Sibritskultuuritoimetuse juhataja

7. detsember 2014, 14:59

Kirjanik Jan Kausi suurimaks probleemiks on lugude algused. Tema kolme põlvkonda elu haarav romaan «Ma olen elus» algab vaevaliselt.

Õigemini tekib tunne, et «olen tuhat korda lugenud, et keegi on plaadipoes ning leiab oma lapsepõlvelemmikute kogumiku või kuulab The Smitshi … Leidke mingi uus kujund helgest noorusajast rääkimiseks».

Esialgu on Kausi tekstist raske ka aru saada, kes on kes ja mis ajastus parasjagu tegevus toimub (sest kolme põlvkonna lugusid räägib autor läbisegi ning seetõttu hüppab tekst nii ajas kui ka ruumis). Lugemine on vaevaline umbes 40-50 lehekülge, pärast seda läheb romaan käima ning nii hoogsalt, et enne lõpetamist ei soovi raamatut käest pannagi.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles