Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)
/nginx/o/2014/11/21/3543101t1h42bc.jpg)
Riik, mis hävitab raamatuid, hävib ka ise. Säärane on maailma paratamatus. Kirjasõna likvideerimine oli osa Nõukogude Liidu ja mõistagi Eesti NSV tsensuurist, mis hävitas ka trükkimata sõnu, lauseid, lõike ja teoseid – isegi «Kevadet» ja «Tõde ja õigust» –, sest need takistasid kommunismi ehitamist.
Ei saa me ka tänapäeval, kapitalistlikus Eestis, tsensuurita hakkama – teatud sõnade väljaütlemine-kirjapanemine on keelatud ja mõne raamatu ilmumist takistab seaduse jõud, aga need kübemed pole märkimisväärsed võrreldes kuuendikul planeedist toimunuga ja mille avab kenasti Enno Tammeri koostatud raamat.