Kas ei peaks Eesti koolideski matemaatikat hakkama õpetama kiiremalt, tõhusamalt, tänapäevasemalt, kirjutab Raivo Juurak Õpetajate Lehes.
Raivo Juurak: kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?
27. september 2014, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.
Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et matemaatika kitsas kursus on ikkagi liiga lai, selles on teemasid, mis on n-ö tavalisele õpilasele liiga keerukad ja ka elukauged. Osa rahva arvates ei ole riigieksameid üldse vaja. Igal juhul on 30-punktine keskmine skandaal ja tahaks väga loota, et matemaatika õpetamisel või ainesisu planeerimisel midagi konstruktiivset ette võetakse.
Üks, mida võiks kaaluda, on senisest tõsisemad tasemetööd. Miks ei võiks me koostada koolide pingerida ka tasemetööde põhjal? Riigieksami nõrkade tulemuste juures ahastamine ei anna ju enam midagi. Aga kui iga klassi lõpus on korralik tasemetöö, jõuaks järgmisel aastal eelmise puudujääke veel parandada. Regulaarsetele tasemetöödele on üle läinud näiteks Taani. Tulemus on, et nende üsnagi kehvad PISA tulemused on hakanud jõudsalt paranema.
Novembril algul toimub Tallinnas suur rahvusvaheline konverents «Õpilase hindamine 21. sajandil». Seal tutvustatakse Hollandi eksamikeskuse elektroonilist keskkonda, mille abil hinnatakse õpilaste edenemist koguni kaks korda aastas. Probleemidega õpilased selgitatakse välja iga poolaasta järel, et neid aidata ja nende õpetajaid nõustada. Innove arendabki teatavasti välja elektroonilise testimise süsteemi. Kas siin ei tuleks hoogu juurde anda?
Kuid peamine küsimus pole muidugi eksam, tasemetööd ja kontrollimine, vaid see, kuidas me matemaatikat õpetame. Kas seda ei peaks tegema kiiremalt, tõhusamalt, tänapäevasemalt?
Alles hiljuti näitas BBC videolõiku Malawi koolist, kus ühes klassis on 90 õpilast. Seal suudeti nutiseadmete kasutuselevõtuga muuta matemaatika õppimine kolm korda tõhusamaks. Matemaatikat õpiti elektroonilisi mänge mängides. Need andsid õpilastele silmapilkset tagasisidet, mis teadlaste hinnangul kasvataski õppe efektiivsust kolm korda. Pange tähele – mitte 30 protsenti ega 30 punkti, vaid kolm korda. Eksperimenti teinud britid kordasid seda Inglismaal. Ja mis selgus – ka siin paranesid tulemused mitte 30 protsenti, vaid kolm korda. Ühe aastaga jõudsid õpilased läbi võtta kolme aasta materjali. Milline ressurss on meil kasutamata!
Tõsi, midagi ja kuidagi on õppe tõhustamiseks ju tehtud. GeoGebra, Wiris, pranglimine on märksõnad, mis ennustavad 30 punktist kaugemale jõudmist. Olen näinud, missuguse õhinaga neljanda-viienda klassi õpilased võistu pranglivad. Peastarvutamist võetakse tõelise sportliku hasardiga. Pole vähe õpilasi, kes on pranglimises õpetajalegi ära teinud. Kus on samasugune hasart ja õpetaja pillikeele peal hoidmine gümnaasiumis? Protsentarvutuse saab ju samuti mingisugusesse pranglimisse panna ja õpilasele sportliku hasardiga n-ö lihasmällu kulutada.
Tohutud reservid on kasutamata ka võõrkeelte õpetamisel. Paljud meist mäletavad, et õppisime koolis vene keelt oma kümme aastat, aga rääkima ei hakanud. Niisamuti ei saa vene noored selgeks eesti keelt. Kui vene keskkoolis hakati õppima 60 protsenti õppeainetest eesti keeles, veeres massiivne protestilaine üle Eesti. Liiga raske! Kui aga minna vene kooli kümblusklassi, siis seal õpivad juba teise klassi lapsed kõiki õppeaineid vähimagi probleemita eesti keeles. Teevad tunnis naljagi eesti keeles.
Kümblusklassis tehakse kümne aasta töö ära kahe aastaga, kusjuures ühegi eesti keele tunnita ja tulemus on mitu korda parem. Miks ei õpita eesti koolis inglise, saksa jne keelt kümmeldes? Miks ei taheta, et laps saaks gümnaasiumi lõpuks suhu neli-viis võõrkeelt?
CERN-i füüsik Mait Müntel on töötanud välja elektroonilise õppematerjali, mille abil saab prantsuse keele selgeks 200 tunniga. Hugo kirjastus annab juba aastakümneid välja õpikuid, mille pealkiri on «Inglise keel kolme kuuga», «Vene keel kolme kuuga» jne. Välja on töötatud võõrkeelte suulise õppimise internetiprogramm Pimsleur, kus saab samuti paljude keelte kõnekeele kätte paari-kolme kuuga. Samsung ja Microsoft lausa suruvad uusi lahendusi koolile peale. Tööriistad mitu korda tõhusamalt õppimiseks vedelevad iga nurga taga.
