Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Vene tankid Põlvas ehk kuidas USA Krimmi maha müüs

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Raamat

Hakka või poliitiliste thriller’ite suurmeistrile Tom Clancyle omistama prohveti rolli. Mullu ilmunud «Käsuõigus» ennustab Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Krimmi annekteerimist, kuigi see toimub pärast tankide saatmist Eestisse. Põlva lahingus saavad venelased aga lüüa, kuid lööja pole Eesti, vaid NATO, õigemini USA. Annaks taevas, et Clancyl siinkohal õigusdeks.

«Käsuõigus» ilmus mõni kuu pärast Clancy lahkumist siit ilmast ning mehel, tundub, oli silma. Ei saa öelda, et tema raamatutes kirjeldatud poliitilised afäärid liiga tõepärased oleks, kuid midagi neis peitub. Vähemalt taust on suurel määral ja suhteliselt täpne.

Niisiis algab Jack Ryani – USA presidendiks tõusnud CIA analüütiku – elust ja olust jutustav 14. raamat (kahjuks pole kõiki eesti keelde tõlgitud) lahinguga Põlvas. Venemaa president, endine KGB tüüp Valeri Volodin otsustab taasluua impeeriumi ja asub torkima – äkki läheb õnneks. Ei lähe. Kuigi poolest Põlvast saab rusuhunnik, Eesti armeed pole näha ja käputäis kraavis kükitavaid kaitseliitlasi kirub, et kus, kurat, on NATO, teevad paar USA helikopterit Vene tankidele säru ning idanaaber põgeneb, saba jalge vahel. Hurraa!

Aga siin on üks konks: Clancy on sõjatehnikat kirjeldades äärmiselt täpne ning kui lugeda, milleks on tänapäeva suurarmeed võimelised, paistab Eest kahurvägi oma Esimese maailmasõja ajast pärit torudega üpris naeruväärne. Loodetavasti ei räägita laiale publikule meie armeest kõike, sest vastasel korral pole Eestil lootustki kolme tundi vastu pidada.

Aga see selleks, Eesti saab tänu NATO-le päästetud, ent Venemaa ei jäta asja niisama ning vallutab esmalt Krimmi ja tungib seejärel kallale tervele Ukrainale. Paraku on Ukrainal väike probleem – riik pole NATO liige. USA tuleb küll appi, ent vaid omasid päästma. Esialgu. Tegelikult otsib üleilmse demokraatia kaitseingel võimalust paariariigile koht kätte näidata. Algavad spioonimängud, kus osalevad presidendi poeg, eriväed ja muud säärased, ning võimalus leitaksegi.

Tegelikult on raamatu lõpp muule maailmale ehk õnnelik, aga meile, kes me oleme endiste Nõukogude Liidu vabariikidega hingesugulased, ja Ukrainale morn. USA müüb Krimmi lihtlabaselt maha.

«Mida te kõige sellega silmas peate?» küsis Volodin.

Jack teadis, mida see tähendab. Volodin küsis, mida Ühendriigid soovivad vastutasuks.

«Ei midagi erilist,» vastas Ryan. «Teie soomusväed peatuvad ja tõmbuvad tagasi Krimmi. Te saavutate väikese võidu, ehkki mis tahes võit on rohkem, kui te väärite. Kui juhtub nõnda, siis jätame ühendamata teid ja Zenithi ühendavad punktid.»
 

Märksõnad

Tagasi üles