Pärast pisukest pausi saab maakeeles taas lugeda puhastverd Soome eradetektiivi Jussi Varese juhtumistest. Seekord on vaja välja selgitada, kes mõrvas politseiniku ja tema eksabikaasa ning miks. Vares teenib – südamesse armi jätava ohvri hinnaga – oma eurod ausalt välja.
Soomlased ei häbene millegipärast oma olemust vaid levitavad seda südamerahus laiale maailmale. Mäki raamatute kangelane on elupõletajate kampa kuuluv tüüp, kellesarnaseid on Tallinna-Helsinki vahel kulgevad laevad täis. Esimene õlu võetakse hommikul kell üheksa, kui võimalus avaneb, teine ja kolmas kohe otsa ning edasine on ähmane. Ent juhtub sedagi, et õllele minnakse pärastlõunal, mis võimaldab eelnevalt pisut tööd teha.
Sõpruskond, kuhu Vares kuulub, on segane – novellikirjanik Luusalmi mõistagi päristööd ei tee ning Rästik on sattunud niiöelda maffia transameheks.
Varesel satub ette ka selgemaid hetki, mil ta saab aru, et katkematusse õlletarbimisse tuleb teha pisuke paus. Mis tähendab, et ette tuleb võtta mõni tööots, sest vastasel korral pole vähimatki põhjust pausi pidada.
Niisiis paluvad tapetud daami sugulased Varesel Soome KriPo seljatada – nood ei suuda kolleegi ja tolle kaaslase mõrtsukat leida – ning kuritegu lahendada. Kusjuures niiöelda maffia (sest mis maffia saab olla Turu linnas) lubab õnnestumise korral preemiaraha.
Vaid erakordselt tuimad eksemplarid võivad võtta Mäki raamatuid tõsiste krimkadena. No ei ole tõsised, aga seevastu ülimalt lahedad lugemised, mis peegeldavab elu ja kuritegevust Soome lahe teisel kaldal.
Pole paremat, kui veeta Eestimaa suvine ehk siis vihmane pärastlõuna õlle(de) ja Varese seltsis.