Lubades gümnaasiumilõpetajatel valida matemaatikas tavaprogrammist oluliselt lihtsama lahenduse, antakse tervele ühiskonnale vale signaal, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp.
Jakob Kübarsepp: «kitsas» ja «lai» matemaatika
/nginx/o/2018/03/27/7730909t1h38e1.jpg)
17. juuni 2014, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole saladus, et tehnikaaladel on tööjõupuudus nii suur, et riik otsib võimalusi reaalainete ja tehnoloogiateaduste populariseerimiseks. On kuulda olnud riigi plaanist panustada uude nn tiigrihüppesse, et korrata IT edulugu inseneri- ja tehnikaaladel.
Teadmine, et matemaatika riigieksami keskmine hinne on viimasel kaheksal aastal jäänud samasse suurusjärku, ligi 55 punkti juurde, annab märku, et matemaatiliste oskuste tase ei ole olulisel määral langenud ning eeldused uueks edulooks on olemas.
Sel aastal oli Eestis esimest korda matemaatika riigieksam kõikidele gümnaasiumi lõpetajatele kohustuslik. Eelneva valguses on riigi poolt kahtlemata tegemist tähtsa strateegilise otsusega ja olulise uuendusega. Kui me tahame olla eesrinnas tehnoloogia arengus, saada Euroopa tehnoloogia- ja IT-tiigriks, siis on teadmiste tase matemaatikas ülioluline.
Matemaatikaoskused ühiskonnas on indikaator, millel on otsene seos riigi majandusliku eduga. Kui noored ei pea vajalikuks arendada oskusi matemaatikas ja teistes reaalainetes, ei ole meil tulevikus piisavalt inimesi, kes vastavaid teadmisi reaalses elus kasutada suudavad. Seega on Eesti majandusele tähtis, et noored oskaksid matemaatikat. See loob eelduse, et võimalikult paljud noored valiksid kõrgkooliõpingutes ITK-, tehnika- ja loodusteaduse erialasid.
Kui küsida rahvusvaheliste suurettevõtete juhtidelt, miks ei ehitata oma tootmistehast või ei tooda ettevõtte arendusüksust Eestisse, saab sageli vastuseks, et peamine põhjus on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kui paljudest investeeringutest Eesti riik seeläbi ilma jääb, võib ainult oletada. Eesti majanduse edenemiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks peaks ligi 60 protsenti gümnaasiumilõpetajatest minema õppima reaalerialasid.
Mis sõnumit kannab endas «kitsas» ja «lai» matemaatika? Matemaatikaeksami kohustuslikuks muutmisega said õpilased võimaluse valida n-ö kitsa ja laia matemaatika eksami vahel.
Huvitav sõnavalik: «laia» matemaatika eksami aluseks on seni tavaprogrammis õpitu ja omandatu – mitte kuidagi oluliselt põhjalikum tase või eriprogramm, nagu võiks eeldada. Kitsas valik tutvustab matemaatikat, lai õpetab.
Riigieksami sooritajatest valisid ligi pooled kitsa matemaatika, kus nõudmiste tase on tunduvalt madalam. Samal ajal koolides õpib laia matemaatikat üle poole, ligi kaks kolmandikku õpilastest.
Miks ei julge kõik noored valida põhjalikumat eksamit, kuigi olid selleks valmistunud? Praegune süsteem võimaldab noortel minna lihtsama vastupanu teed, mis võib eksamiteks valmistuva närvitseva noore jaoks paista hetkelise kergendusena. Kuulda on olnud ka õpetajate soovitusi, kes muretsevad kooli maine pärast.
On vaja teadvustada, et kui tahame olla reaalteadustes ja tehnoloogilises arengus esirinnas, on matemaatikaoskus see, mis loob eeldused sinna jõudmiseks. Juba praegu on ülikoolides loodus-, täppis- ja tehnikaalade õppekohti enam, kui on laia matemaatika heal ja rahuldaval tasemel sooritanuid.
Lubades matemaatikas valida tavaprogrammist oluliselt lihtsama lahenduse, antakse tervele ühiskonnale vale signaal. Noorte praegused otsused on suurema kaaluga, kui me arvame – nende tulemusi saame näha 10–20 aasta pärast.
Kuigi matemaatika võib esmapilgul tunduda keeruline, on tegemist universaalse ja globaalse keelega, mida mõistetakse ühtmoodi kõikjal maailmas ning mida vallates on paljud uksed avatud. Matemaatika erinevate komponentide, nagu loogika, avaldised, trigonomeetria, tõenäosus jms mõistmine on meile elus praktiliselt vajalikud enamikus tegevusvaldkondades.
Reaalse eluga enam seotud ning läbi praktiliste näidete põnevalt esitletud aine loob eelduse, et tänapäeva noortele tunduks asi põnev ja vajalik. Mulle tundub, et selles osas on meil palju arenguruumi.
Riik on teada andnud, et selle aasta lõpuks peaks valmis saama nn tehnoloogiapakt, kus määratakse kindlaks tehnoloogia valdkonna arengut takistavad kitsaskohad, võimalikud lahendused ja ülesanded asjaosalistele. Eesmärk on kiitust väärt: tekitada algklassidest alates lastes reaalainete vastu huvi nii, et kolme aasta pärast läheks juba 60 protsenti keskkoolilõpetajatest kõrgkooli inseneri- ja teisi reaalerialasid õppima.
Minu ettepanek on, et viidatud tegevusprogramm hõlmaks ka matemaatika õpetamise ja riigieksamiga seonduvaid aspekte, kuna väga paljuski määrab see meie tehnoloogilise ja majandusliku arengu tuleviku.