Ekspert: eksamiväitluse võitis napilt Lukas

Tõnis Lukas vs Õpilasliit. Foto: Lennart Rikk

Tänast online-debatti hindama palutud kogenud väitluskohtunik Kajar Kase leidis, et haridusminister Tõnis Lukase kohustuslikku matemaatika riigieksamit õigustavad argumendid kaalusid napilt üles õpilasliidu omad.

Mul on rõõm hinnata väitluskohtunikuna haridusministri ja õpilasliidu vahelist väitlust. Enne kui lähen hinnangu juurde, ütlen selgituseks, et kohtuniku hinnang väitluses ei näita seda, kellel oli tegelikult õigus, ega isegi, kes väitles objektiivselt paremini.

Väitluskohtunik saab hinnata ainult seda, kumb pool end talle isiklikult paremini selgeks tegi. Seda nüüd teengi.

Minu hinnangul on mõlemad pooled põhimõtteliselt nõus sellega, et matemaatikal ja loodusteaduste mõistmisel põhinevaid oskusi (nimetagem neid üldiselt reaalaineteks) tuleb keskkoolis rõhutada.

Õpilasliidu seisukohtades on siin ka väike vastuolu: kuigi nad märgivad oma sõnavõttudes, et kõik koolid ei ole loodusteaduste kallakuga ja kõiki õpilasi matemaatika ei huvita, nõuavad nad ikkagi kohustusliku loodusteaduste eksami kehtestamist.

Selles olukorras saab väitluses kõige olulisemaks küsimus: kas reaalteadmiste oskuste mõõtmiseks on parem matemaatikaeksam või loodusainete komplekseksam.

Pean tunnistama, et kumbki pool sellele küsimusele minu hinnangul ammendavalt ei vastanud.

Probleem on selles, et õpilasliit näeb matemaatikaeksamit «ühe kitsa õppeaine» eksamina, mis innustab «eksamidrilli ja tuupimist».

Lukas aga näeb matemaatikat reaalteadmiste alusena, rääkides «matemaatilisest mõtlemisest» ja arusaamisest «matemaatika keelest».

Veel märgib Lukas, et matemaatikateadmised on olulised laiematel elualadel kui ainult loodus- ja insenerialad.

Selles olukorras jäin ma napilt-napilt enam uskuma haridusministrit - esitatud argumentide põhjal tundub mulle pigem loogiline, et matemaatika kui alusaine mõistmise kontroll näitab paradoksaalselt laiemat mõtlemisoskust kui konkreetsete loodusainete teadmise kontrollimine. Seis 2:1 haridusministrile.

Teine oluline küsimus väitluses on, kas kohustusliku eksami kehtestamine aitab parandada õpitulemusi ja omandatud oskusi.

Õpilasliit (kuigi ka nemad soovivad ju kohustuslikku eksamit kehtestada) ütleb siin, et eksami kohustuslikuks tegemine ei tekita huvi ega pane inimest õppima, vaid tekitab vaid tuupimist juurde.

Lukas aga märgib, et kui õpilane teab arvestada, et tal tuleb eksam teha, on tal siiski suurem motivatsioon õppida ja praegune mittekohustuslik matemaatikaeksam annab igal juhul viletsaid tulemusi - väljalangevus reaalaladelt on suurem kui humanitaaraladelt.

Mulle tundub siin, et kuigi õpilasliidul on iseenesest õigus ja teadmiste omandamisel on kahtlemata kõige tähtsam õpetamise kvaliteet, ei ole see otseses vastuolus kohustusliku eksamiga. Teisisõnu HALVEMINI see kohustuslik eksam ju ometi inimesi õppima ei pane. Seega see küsimus jääb minu jaoks 1:1 viiki.

Kokkuvõttes annaksin seega väitluses 3:2 punktivõidu Tõnis Lukasele. Ja väitlejana innustaksin mõlemat poolt oma tulevastes kindlasti paljudes-paljudes sisukates avalikes debattides kasutama veel törtsu rohkem konkreetseid faktilisi näiteid ja uuringuid.

Aga see on ainult minu kohtunikunägemus. Igaüks võib siia artikli kommentaaridesse ka enda arusaama väitlusest kirjutada ja need kõik (juhul kui te lähenete väitlusele erapooletult ja lähtute otsuses esitatud argumentidest, mitte oma eelnevast arvamusest) on samuti «õiged» vastused.