Matemaatikaõppega seotud probleemide lahendamiseks ei pea muutma matemaatika riigieksamit kohustuslikuks, leiab õpilasliidu esimees Kristo Peterson omapoolses tänase online-väitluse lõppsõnas.
Õpilasliit: matemaatika riigieksam ei ole võluvits
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgelt on näha, et riigieksamitele, eeskätt matemaatikaeksamile, on pandud liigsed ootused erinevate probleemide lahendamiseks.
Selge on see, et õpilaste suunamine eksamile ei paranda hüppeliselt nende teadmiste ja oskuste taset. Eksami roll olgu ikka üldhariduse taseme kontrollimine ja õpilase küpsuse hindamine.
Eksam näitab õpilasele lisaks omaenda küpsustasemele teiselt poolt ja samaväärselt ka õpetaja töö kvaliteeti. Seega ei saa matemaatikaeksam iseenesest parandada ettevõtete ja riigieelarve koostajate pädevust ega vähenda eksamidrilli. Küsimuseks jääb õpetamise kvaliteet.
Peame tähtsaks, et eksamite süsteem lähtub uute õppekavade põhimõtetest, mille järgi on senisest olulisem õppetöö sidusus erinevate ainete vahel.
See peaks väljenduma erinevate ainetundide ühistes läbivates teemades, mis vähendaksid tänases koolis valitsevat ainetevahelist konkurentsi ja killustatust.
Õpilaste küpsust aitavad hinnata komplekseksamid - eksamid, milles on omavahel ülesannetena seotud erinevad ained. Need on omamoodi analoog päriselule, kus meil läheb vaja just nimelt erinevatest ainetest omandatud teadmiste omavahelise sidumise ja nende rakendamise oskust. Komplekseksamid on suunatud üldhariduse põhieesmärgile - kujundada noorest iseseisvalt mõtlev, vastustundlik ja õpihimuga isiksus.
Seega, kohustusliku matemaatika eksami asemel (mitte täiendav eksam, nagu minister rõhutab, samas teades väga hästi, et see EÕELi soov pole) peaks olema loodusainete komplekseksam ning uue õppekava raames ei tohi olla ilma valikuvõimaluseta kohustuslikku ühe õppeaine põhist eksamit.