Ott Ojaveer: õigustatud ootus

, Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer
Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer Foto: Margus Ansu.

Eesti ühe tugevama kooli, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer kirjutab, et ministeeriumi täitmata lubadused õpetajate palgatõusu osas viivad hariduse kvaliteedi langusele.

Olen kasvanud koolijuhina koos Eesti Vabariigiga, saades koolidirektoriks septembris 1991. aastal. Riik oli vaene, raha vähe. Aja möödudes on meie ühiselt loodud riik saanud rikkamaks. Eesti arengusse on olulisel määral panustanud muuhulgas ka õpetajad. Nad on teinud tööd pühendunult, oodates riigilt oma töö eest tasu, mis oleks selle vääriline. Siinkohal vaid mõned näited. Õpetajate oskuslikul juhendamisel on Eesti põhikooliõpilaste PISA tulemused silmapaistvalt head. Samuti on esiletõstmist väärt õpilaste suurepärased tulemused rahvusvahelistel olümpiaadidel ja erinevatel konkurssidel.

Meenuvad 1990. aastad, kui riigi antud lubadused õpetajate palgatõusuks ja reaalselt koolidele selleks otstarbeks eraldatud palgafond olid üpriski hästi omavahel kooskõlas. Viimasel ajal kipuvad olema lahknevused lubaduste ja tegeliku olukorra vahel. Lubadused on ikka olnud suuremad! Siiani hoolitses riik kõikide õpetajate eest, sellest aastast aga enam mitte.

Nüüdsest lükatakse kogu õpetajate töö tasustamisega seonduv omavalitsuste õlgadele, sest riik eraldab omavalitsustele haridustoetust. Ja seega suunatakse õpetajad riigilt lubatud palgatõusu küsimusega koolijuhi ja omavalitsuse poole. Siinjuures ei lohuta mind (ega ka õpetajaid) teadmine, et riik panustab haridusse suht­arvudes rohkemgi kui mitmed ELi riigid või et olulisemat töötasu tõusu on oodata siis, kui üleriigiliselt koolivõrgu reform tehtud. Riik on kaua aega lubanud õpetajatele palgatõusu, seetõttu on kõikide õpetajate palgatõusuootus põhjendatud.

Tänavu juhtus nii, et valitsuse määruse eelnõust «2014. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord», mida muuseas ei kooskõlastanud ei Eesti Linnade Liit ega Eesti Maaomavalitsuste Liit, selgub, et Tartu linna gümnaasiumiastme õpetajate töötasu väheneb võrreldes 2013. aastaga umbes kuus protsenti. Ja seda olukorras, kus Tartu linna koolivõrgu ümberkujundamine on lõppfaasis, mille järgselt on Tartus valdavalt põhikoolid ja gümnaasiumid eraldiseisvad õppeasutused.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) põhjendab töötasufondi vähenemist faktiga, et Tartus väheneb õpilaste arv. Jätab aga avalikkusele mainimata, et muudetakse olulisel määral arvestuse aluseid ja mudelit. Ja suurem põhjus raha vähenemiseks on arvestuse aluste muutus. Ärgem aga unustagem, et lubadus oli tõsta õpetajate palka. Paratamatult tekib paralleel Kärna Ärni looga, et raha vähendamisega karistatakse nüüd neid, kes on asunud koolivõrku korrastama, ja lisarahaga premeeritakse pealtvaatajaid.

Väga murettekitav on asjaolu, et muudatuste ettevalmistamise protsessi kaasas HTM asjaosalisi napilt – ainult algusetapis ja kõige üldisemate põhimõtete arutelus ilma võimalike lahendusvariantide, konkreetsete numbrite ja arvutusteta. Seega jäeti vaid mulje kaasamisest.

Valitsuse määrusega on kehtestatud täistööajaga töötava õpetaja palga alammääraks 2014. aastal 800 eurot. Sellest aastast on nimetatud summa sees ka klassijuhatamine. Kui siiani oli klassijuhatamise eest ette nähtud lisatasu, siis nüüd on kõik ametipalga – 800 euro – sees, mis võib olla väiksem, kui õpetaja sai samalaadsete ülesannete täitmise eest 2013. aastal. Või nagu nüüd tavatsetakse öelda, õpetaja üldtööaja, 35 tunni sees.

Muidugi, võib ju edasigi maksta lisatasu, kuid kuidas maksta, kui palgafond väheneb? Ärgem unustagem, et koolides on ka atesteeritud vanemõpetajaid ja õpetaja-metoodikuid, kellele kõrgema ametijärgu perioodiks on ette nähtud ka kõrgem töötasu. Varasemalt kompenseeris riik koolile õpetaja-metoodiku palgavahe, nüüdsest tuleb see katta jumal teab kust.

Ja siis antakse koolile veel müstilised 20 protsenti lisaraha, mille abil peaks iga kool töötama välja oma palgakorralduse. See kulub atesteeritud õpetajatele kõrgema töötasu, juba varem sõlmitud töölepingutes kokkulepitu ning riiklikust õppekavast tulenevate nõuete täitmiseks, mitte ei ole kooli palgakorralduse väljatöötamise boonus.

HTM on teinud 2013. aastal Tartu linnale etteheiteid, et linn ei maksa õpetajatele töötasu õigeaegselt välja. Kui koolijuhid (mõtlen siinkohal ikka eelkõige enda peale) oleksid mullu koolile eraldatud palgafondi igakuiselt välja maksnud, oleks praegu olukord veelgi hullem. Puudujääk puhta gümnaasiumi eelarves oleks suurem.

Õpetajatega on teatavasti sõlmitud töölepingud, kus on ette nähtud nii töökoormus kui töötasu, ja neid ühepoolselt töötajale halvemas suunas muuta ei tohi.

Sellist olukorda hariduse rahastamises nagu praegu mina oma tööajast ei mäleta. Kuidas uue rahastamismudeli rakendudes tulla gümnaasiumis toime nii, et hariduse kvaliteet ei langeks, ma kahjuks ette ei kujuta. Hariduse kvaliteedi languse ohtu tajuvad ka lapsevanemad. Sellest kirjutasid mõni aeg tagasi Postimehe arvamusloos Treffneri ja Härma kooli hoolekogu juhid.

HTMi tekitatud olukorras tuleb kärpida gümnaasiumis õpilastele pakutavate valikainete loetelu ning suurendada õpperühmades õpilaste arvu. Minu parima arusaamise järgi peab koolide rahastamine lähtuma ainult riikliku õppekava (ja selle baasil väljatöötatud kooli õppekava) nõuetest. Kui riikliku õppekava nõuded viimase kahe aasta jooksul pole muutunud, siis kuidas põhjendada riigi poolt ette nähtud toetusmäära langust ühe õpilase kohta gümnaasiumis 2013. aastal 1134 eurolt 2014. aasta lõpuks 945 eurole?

Kui riik võtab ette sellise tõsise sammu nagu pearaha vähendamine gümnaasiumiastmes, peab sellel olema väga kaalukas põhjus, sest riik ei ole enam nii vaene nagu 1990ndatel. Milline see on, ei ole ma aru saanud. Võimalus koolijuhina õpetajatele sellises olukorras (riigi lubatud!) töötasu tõusu tagada jääbki minu jaoks ilmselt mõnda järgmist aastat ootama, kui suurendatakse kooli palgafondi.

Minister on isiklikult rõhutanud koolidirektori järjest suuremat vastutust koolis toimuva eest. Oleme õpetajatega Treffoonias hariduse kvaliteedi tagamisega päris hästi hakkama saanud, nüüd ootan pikisilmi, et HTM täidaks oma lubaduse õpetajate palgatõusuks. Ja see on õigustatud ootus.

Olen kuulnud ja ka lugenud, et Treffneri kool oleks justkui ideaalgümnaasium. Selle mõtte on minu teada välja öelnud HTMi inimesed ise. 15 klassikomplekti, kus igas klassis on 36 õpilast, saame kooli jaoks tervikuna maagiliseks õpilaste arvuks 540. Sellega väga nõustuda ei saa, kuna 36 õpilasega klass on ka gümnaasiumis liiga suur. Selleks et uue rahastamismudeli rakendudes püüda säilitada Treffneris õpetaja töötasu 2013. aasta tasemel, peame oluliselt vähendama õpilastele pakutavate kursuste arvu, mis kõige otsesemalt tähendab hariduse kvaliteedi langust. Ning õpetaja töötasu tõstmiseks peaks klassis olema veelgi rohkem õpilasi. Kas see ongi eesmärk või kukkus lihtsalt nii välja?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles