Kiiduväärt! Koolireform pani poliitikud ühte asja ajama
Juhtkiri: samm edasi
2. juuni 2010, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paistab, et üks kaua rajal viibinud maratoonar, koolireform, hakkab viimaks finišisse jõudma. Kas just võidukalt, seda on praegu raske öelda. Haridusega on teadupärast nagu viljapuuga – saaki saab koristama ja hindama hakata alles aastate pärast.
Eks pikkade distantside puhul ole iga lõpetamine omamoodi võit, eriti kui tulemuseni jõutakse võrdlemisi mõistlikus koostöös. Seda on meile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse puhul poliitikud näidanud – ehkki esialgu oli ka ohumärke. Täna jätkub riigikogus eelnõu teine lugemine ning endiselt on võimalus seadus enne suurt suve vastu võtta.
Eesti koolivõrk tuleb muuta efektiivsemaks – reformi lähtealust pole keegi kahtluse alla ei seadnud. Küsimus oli, milliseid teid muutusteks valida. President Toomas Hendrik Ilves, kes on rõhutanud haridusreformi tähtsust ja ka eri mõttetalgutel sõna sekka öelnud, manitses poole aasta eest arutamiseks aega varuma. Õnneks võeti teda kuulda. Me pole pidanud oma koolide ja õpetajate pärast Eestis ega piiri taga häbi tundma, jõuga oma peale surumisega hariduses kasu ei lõika.
Poliitikud andsid riigikogus muudatusettepanekuteks lisaaega ning tegid ka vastastikku mõistlikke järeleandmisi. Haridusminister Tõnis Lukasel paistis ulatuslikust vastuseisust hoolimata esialgu kiire olevat gümnaasium sõna otseses mõttes jõuga põhikoolist lahutada. Kuid huvirühmad ja opositsioonierakonnad suutsid oma sõnumi avalikkuses kuuldavaks teha.
Põhikooli tähtsuse tõus, mida asjaosalised väga oluliseks peavad, sai lõppkokkuvõttes ju eelnõusse sisse kirjutatud – põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad lüüakse lahku.
Koostöö tulemusel on kogu reform saanud tunduvalt laiapõhjalisem. Eelnõusse lisati hulgaliselt ettepanekuid koolijuhtidelt, õpetajatelt ja õpilasteltki. Riigigümnaasiumide loomine saab samuti aina uut hoogu. Mitmed omavalitsused on ses osas ka haridusministeeriumiga läbi rääkinud või rääkimas.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelu riigikogus (esmajoones kultuurikomisjonis) on olnud niisiis igati töine ja sisukas.
Mõnevõrra küsitav on siiski, kas ministeerium ei võinuks materjale juba eos paremini ette valmistada. Teisalt – küllap poliitilisi punktivõidukohti oleks nii või naa otsima hakatud.
Iseenesest pole kempluses midagi taunimisväärset, kui ei tegelda lihtsalt populismiga, vaid püütakse Eesti heaks midagi sisulist ära teha. Kõlab pateetiliselt, kuid just sellisest mõtlemisest on meil viimastel aastatel sageli vajaka jäänud.