Juhtkiri: Tallinna koolide liitmine peaks algama arutelust

Vajadus korraldada Tallinna koolivõrk ümber nii, et hea hariduse saamist ei takistaks liiga suur või liiga väike õpilaste arv, on mõistetav. Kuid viis, kuidas ümberkorraldusi koolide liitmise teel teha plaanitakse, viitab vähemalt osaliselt haridusministeeriumi ja linnavalitsuse erimeelsuste klaarimisele, mis võib saada takistuseks plaanile Tallinna koolikorraldust paremaks muuta.

Haridusministeeriumi mure on mõistetav. Tallinnas on nii ülerahvastatud koole, et seal peab õppima mitmes vahetuses, ja lapsevanemad ei ole selle üle sugugi õnnelikud. Nende kõrval leidub aga koole, kus klassis õpib kõigest veidi üle kümne lapse ja kus seetõttu võib tekkida eelarveraskusi. Erinevused koolide ja klasside vahel on kolmekordsed. Miks see nii on kujunenud, on omaette küsimus, kuid suur osa selles on koolide tasemeerinevustel.

Väär oleks arvata, et see olukord on tekkinud üleöö. Nii koolide täitumusest, tasemeerinevustest kui Tallinnas elavate laste arvust on otsustajad teadlikud olnud juba aastaid. Mõelgem korraks lasteaiakohtade probleemile: kas võib arvata, et sel ei ole seost mõne aasta pärast esimesse klassi minevate laste arvuga? Lapsed sünnivad teatavasti tunduvalt varem, kui kooli jõuavad. Samamoodi oleks saanud nii põhikooli kui gümnaasiumi puudutavaid ümberkorraldusi planeerida aastaid ette, ja selleks on tunnustatud metoodika olemas.

Tõsi, Tallinn on just koolide tasemeerinevuste tõttu keerulise probleemi ees: populaarsete koolide piirkonnas ei taha rahvastikuregistri andmed kuidagi tegelikkusele vastata. Kuid ka see probleem ei ole uus, vaid on püsinud juba pikki aastaid.

Paratamatult jääb mulje, et praeguse õpetajate ja lapsevanemate pahameele põhjus ei ole niivõrd selles, et Tallinn koolivõrku korrastada püüab, vaid viisis, kuidas seda tehakse. Üldiselt käivad asjad nii, et kui ametnikel on erimeelsusi selles, mida ja kuidas teha, siis arutatakse asja ja leitakse lahendus. Paremal juhul küsitakse ka koolide ja lapsevanemate käest, kuidas nende meelest seda probleemi kõige targem lahendada oleks. Juhul kui otsustataks koolide liitmise kasuks, oleks võimalik leida viise, kuidas ühendada koole niimoodi, et ei tekiks probleeme vahemaa ega tasemeerinevusega. Muidugi, valida võib ka hoopis karmikoelisema tee: panna plaanid paika, lahendada sellega ka tasemeerinevuse probleemid ja juhtida tekkinud pahameel teise osalise peale.

Paraku tundub, et just see juhtubki. Linnavalitsus süüdistab ministeeriumit: me peame käsku täitma, ehkki see meile ei meeldi ja lapsevanematele samuti mitte. Kes pärast kogu selle pahameele juures enam mäletab, et konkreetsete koolide liitmist ministeerium nõudnud ei ole.

Tallinna hariduselu kureeriv abilinnapea Mihhail Kõlvart on kinnitanud, et tegevuskava on alles arutelu faasis. Arutelu selle kava üle soovikski näha.