Mõrvajuhtum kummalises perekonnas

Foto: Raamat

James Patterson annab kirjutamisega sellist hagu, et sulg on tules. Temalt on ilmunud 135 raamatut ja lisa tuleb. «Mõrvas kahtlustatu pihtimused», Pattersoni järjekordse sarja avaraamat, on, nagu ikka, lahedalt loetav ja piisavalt põnev.

Pattersonis võid alati kindel olla – saad, mida eeldad. Saad krimka, mis ei tungi skandinaavialikult ühiskonna tumedustesse, küll aga aitab vaimul puhata. Siiski. Teinekord pakub Patterson pisut lisaväärtust, luues omapäraste tegelaste kogumi, mis paneb maailma laiemalt vaatama.

Antud raamatu puhul on raske mõista, kes peaksid selle pihku haarama, kas noored või vanad. Tegelikult sobib teos nii ühtedele kui teistele, ka mõlemale soole, seega: pereraamat.

Perekond Angel – äärmiselt kummaline selline, justnagu Adams family – on pururikas ja kindlaid kasvatusmeetodeid järgiv. Pere neli last on ühel või teisel alal geeniused, geeniusteks kasvatatud, samas kiiksuga.

Loo räägib lahti Tandy, seltskonna nutikaim liige, teismeline. Ühel päeval leitakse pereisa ja pereema mürgitatuna. Tüüpiline suletud uste stoori: keegi omadest ehk lastest peab olema mõrvar. Või... Kogenud krimkalugeja leiab lahenduse ruttu, sajakonna lehekülje läbimisel, aga sellest pole hullu, sest tüübid on värvikad ja lugu lahe, kerides end sujuva hooga lõpuni.

Angelid seiklevad veel kahes raamatus ja needki võiks maakeelde tõlkida. Nagu Pattersoni üldse, eriti tema mõrvaklubi sarja.

Eks Patterson olegi tegelikult krimikirjanduse Cartland – ei midagi sügavat, kuid ta raamatuid loetakse himuga. Ookeani taga pillutakse Pattersoni pihta puhuti kriitikanooli. Stephen King näiteks nimetas teda kohutavaks kirjanikuks, keda millegipärast loetakse. Nii hull see asi mõistagi pole, et kohutav. Kui sa suudad müüa oma teoseid 230 miljonit eksemplari, siis järelikult lähed rahvale peale ja korda.