Marten Kokk: PISA Pariisist vaadatuna

Marten Kokk. Foto: Riigikantselei

Eesti suursaadik OECD ja UNESCO juures Marten Kokk kirjutab, et PISA testide tulemused annavad tunnistust meie heast haridusest. See võiks olla tugev argument, miks Eestisse jääda või siia naasta.

Hiljuti avaldas OECD oma PIS­A uuringu 2012. aasta tulemused, mis tekitavad praegu laialdast vastukaja kogu maailmas – ka naaberriigis Soomes, kus allajäämine Eestile matemaatikas on kindlasti märgilise tähendusega. Muu maailm vaatab aga esmajoones Aasia poole.

Seda tuleb ka meil mõõdukalt teha, kuid oluline on kohe ära öelda, et võrdlus ei käi siin tihti mitte riikide, vaid eripiirkondade kaupa ning seetõttu ei ole võrdlus Shanghai ja Hongkongiga meie tarvis päris kohane – ka Tallinna tulemused olid märkimisväärselt paremad kui Eestil tervikuna. Võrdlust kogu Hiinaga pole aga oodata veel niipea. Kindlasti on praktilisem võrrelda end teiste riikide, eriti teiste endasarnaste riikidega Euroopas.

Ka see võrdlus peaks meile tegelikult andma kui mitte just põhjust rahuloluks (mis pole meile lihtsalt omane), siis õpetajate tänamiseks tehtud töö eest kindlasti. Eesti õpilaste tulemused on paranenud kõikides uuri­tud valdkondades. Järjepidevalt on see aastate jooksul toimunud lugemises: keskmise tulemuse järgi olid Eesti õpilased 2006. aastal, kui Eesti esimest korda uuringus osales, Euroopas kaheksandal kohal, 2009. aastal viiendal kohal. Nüüd on tõustud neljandale kohale.

Peale koha on märkimisväärselt paranenud ka meie õpilaste punktisumma. See ei ole juhuslik õnnestumine, oluline on PISA puhul see, et 2012. aastal osales selles Eestist peaaegu pool kõigist 15-aastastest õpilastest ehk 5867 õpilast ja üle maailma pool miljonit õpilast. Seega ei saa kindlasti väita, et tegemist oleks mingi õnneliku kokkusattumisega, mis oli võimalik mitterepresentatiivse valimi tõttu.

Lugemisest veelgi suurem edasiminek on olnud matemaatikas, kus Eesti õpilased saavutasid Euroopa riikide võrdluses 2006. aastal kuuenda, nüüd aga kolmanda koha (kui jätta arvestamata pisiriik Liechtenstein). See on samuti märkimisväärne edasiminek, kuna ka punktiskoor suurenes.

Loodusteadustes on Eesti õpilased Euroopa riikide hulgas endiselt, väga napilt Soome järel, teisel kohal, kuid OECD riikide võrdluses tõusime kolmandale kohale ning maha jääme peale Soome veel vaid Jaapanist. Samuti on lisaks kohtade võrdlusele tähtis, et kasvanud on punktiskoor, see tähendab, et oskused on tublisti paranenud ja nende poolest on meie noored maailma tipus.

Esimene üldistus, mille võib värskete PISA testide tulemuse põhjal teha, on see, et Eestis lastele antav põhiharidus on võrreldes muu maailmaga väga heal tasemel. Nagu öeldud, esmakordselt on Eesti möödunud isegi Soomest, mis on olnud maailma absoluutne tipp matemaatikas.

Kuid kaalukateks järeldusteks on siin alust veelgi. Esiteks, õpetajatele kõrgemat palka pakkuvad haridussüsteemid kalduvad saama paremaid tulemusi, kuid see ei ole tingimata nii. Soomes on õpetaja palk riigi keskmine, edu võtmeks on aga OECD haridusdirektoraadi asejuhataja Andreas Schleicher­i arvates hoopis õpetaja väga hinnatud positsioon Soome ühiskonnas.

Teiseks, mida vähem tehakse õpilastel vahet nii sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise kui võimekuse järgi, seda paremad on keskmised tulemused. Tuleb märkida, et uuringu järgi mõjutab sotsiaalmajanduslik olukord Eestis õpilast väga vähe. Kõigil on suhteliselt võrdsed võimalused. Uuringust selgub ka, et Eesti koolid ja õpetajad on teinud väga head tööd nõrgemate õpilaste järeleaitamisega – meil on kõige vähem nõrkade oskustega noori Euroopas ning ka maailmas oleme viie parima hulgas. See paistab silma ja seda mainitakse kõigil OECD selleteemalistel üritustel.  

Ning veel, klassikursuse kordamine ei paranda õpilaste tulemusi, pigem halvendab. Samuti kannatab riik suurt kahju seeläbi, et inimene ei jõua õigel ajal tööturule. Eesti ongi alates 2006. aastast valinud tee, et klassikursust jäetakse kordama vaid väga erandlikel juhtudel. Eesti on ka selle poolest OECD riikide võrdluses heal kohal. See on ehk olnud ka näide, kuidas üks struktuurne muudatus võimaldab tulemusi parandada.

Kogu maailma tulemusi võrreldes on selge see, et tulemusi ei määra kaugeltki mitte ainult see, kui palju raha haridusele kulutatakse (võrdlemisi hea tulemuse saavutas ka näiteks Vietnam). Oluline on õpetaja ameti muutmine atraktiivsemaks. See tähendab head palka, aga ka seda, kas õpetajatel on olemas karjäärisüsteem, lugupeetud staatus ühiskonnas, enesearenguvõimalused.

Näiteks noorele õpetajale ei mõju kusagil maailmas julgustavalt teadmine, et pärast õpetajaameti omandamist töötabki ta üldjuhul 30 aastat samas koolis, täites samu ülesandeid.

Õpetajatelt üle maailma kostab nurinat, et nad saavad liiga vähe professionaalset tagasisidet oma tegevuse kohta. Seda saaks aga lihtsalt teha tundide kaudu, kus kolleegid üksteiselt õpiksid.

Kokkuvõttes on aga naljakas lugeda briti ajalehtedest suurt hämmingut selle üle, et brittide tulemused on halvemad kui Eestil või Poolal. See ei peaks enam ammu kellelegi mingi üllatus olema – juba kasvõi 2006. ja 2009. aasta tulemuste põhjal. Ja see oli selgelt nii ka sel aastal varem avaldatud OECD täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhjal – Eesti haridussüsteem on konkurentsivõimeline ka põhiharidusest edasi.

Seega on olemas vähemalt üks väga hea põhjus Eestisse jäämiseks ning võimalusel ka naasmiseks: Eestis lastele antav hea põhiharidus.


PISA testi näidisülesanded

Vaata tabelit pildil 2

1. ülesanne:

Millisel kuul müüs No One’s Darling esimest korda rohkem CDsid kui The Kicking Kangaroos?

a. mitte kunagi

b. märtsis

c. aprillis

d. mais

•••

Helen sai just uue jalgratta. Sellel on ka spidomeeter, mis näitab läbitud distantsi ja keskmist kiirust.

2. ülesanne:

Ükskord sõitis Helen esimese kümne minutiga neli kilomeetrit ja järgmise viie minutiga kaks kilomeetrit. Milline väidetest on õige:

a. Heleni keskmine kiirus oli esimese kümne minuti jooksul suurem kui järgmise viie minuti jooksul.

b. Heleni keskmine kiirus oli esimese kümne minuti ja järgmise viie minuti jooksul ühesugune.

c. Heleni keskmine kiirus oli esimese kümne minuti jooksul väiksem kui järgmise viie minuti jooksul.

d. Antud info põhjal pole Heleni keskmise kiiruse kohta võimalik midagi öelda.  

•••

Kris tahab osta uut autot ning tal on valida nelja masina vahel.

a. Alpha: valmistatud 2003, hind 4800, läbitud km 105 000, mootori töömaht (liitrites) 1,79.

b. Bolte: valmistatud 2000, hind 4450, läbitud km 115 000, mootori töömaht (liitrites) 1,796.

c. Castel: valmistatud 2001, hind 4250, läbitud km 128 000, mootori töömaht (liitrites) 1,82.

d. Dezal: valmistatud 1999, hind 3990, läbitud km 109 000, mootori töömaht (liitrites) 1,783.

3 ülesanne:

Missugune on väikseima mootori töömahuga auto?

•••

Kolme uksega pöörduks pöörleb kahemeetrise (200 cm) diameetriga ringis. Kolm ust jagavad ringi kolmeks võrdseks sektoriks. Üks uks teeb minutis neli ringi ja igasse sektorisse mahub korraga kaks inimest.

4. ülesanne:

Kui palju inimesi saab selle pöördukse kaudu

30 minuti jooksul hoonesse siseneda?

a. 60

b. 180

c. 240

d. 720

•••

Fuji mägi on kuulus vulkaan Jaapanis. Gotemba matkarada Fuji tippu on üheksa kilomeetrit pikk. 18-kilomeetriselt matkalt peaks tagasi jõudma kell kaheksa õhtul.

Toshi arvates suudab ta mäkke minna keskmise kiirusega 1,5 kilomeetrit tunnis ja alla tulla topeltkiirusega. Selle kiiruse juures on arvestatud ka söögi- ja puhkeaega.

5. ülesanne:

Arvestades Toshi keskmist kiirust, mis kell peaks ta teele asuma, et õhtul kell kaheksa tagasi olla?

•••

Helen sõitis oma uue jalgrattaga kodust nelja kilomeetri kaugusele jõe äärde. Sõit võttis aega üheksa minutit. Koju tagasi jõudmiseks kasutas ta lühemat, kolm kilomeetrit pikka teed. See sõit kestis kuus minutit.

6. ülesanne:

Milline oli Heleni keskmine kiirus (km/h) tema sõidul jõe äärde ja tagasi?


Õiged vastused: 1. c; 2. b; 3. d; 4. d; 5. kell 11 hommikul; 6. 28 km/h