Tiit Hennostel tekkis kultuurirühmituse ZA/UM liige Jüri-Franciscus Lotmani täna Sirbi teemal avaldatud arvamusartiklit lugedes hulk küsimusi.
Tiit Hennoste: mõned küsimused härra Lotmanile
Lugesin teie teksti. Ma ei soovi vastata kusagil nimetus kommentaariumis, seepärast kirjutan avalikult.
Teie tekstis pannakse läbivalt kaalukaussidele kaks poolt. Ühele poole jääb ZA/UM ja kultuuriuuendajad, teisele poole kõik muutuste suhtes kriitilised sõnavõtjad, kes kannavad tiitlit kultuuri-establishment ja kultuurimonopolistid, kes on liiga kauaks võimule jäänud ja keda iseloomustab, tsiteerin: «ülbus, kitsarinnalisus, õppimisvõimetus ja paranoia». Kuna ma olen üks neist, kes kriitiliselt sõna võttis, siis võtan endale õiguse ka vastata.
Mu arvates on 90 protsenti teie tekstist teadlik probleemidest möödarääkimine. Sellest, mis on tähtis, lähete te üle mõne lausega.
Te kirjutate: «Minu arvates ei ole absoluutselt oluline, kes kellele millal helistas ja millest kuidas omavahel räägiti. Sündmused arenesid päevade, isegi tundidega. Tegu ei ole näitega Reformierakonna modus operandi’st.»
Te kirjutate: «Kultuurimonopolistide šokk toimunu osas taandub sellele, et kuigi nad peavad end terve kultuuri ainuomanikeks, ei olnud neil seekord protsessi üle kontrolli.»
Minu jaoks on just need kesksed küsimused. Just nende ümber on käinud kogu arutlus. Kõik muu on vaht, mis ikka pinnale ujub, kui inimesed vihaseks lähevad. Just nendest teemadest algab küsimuste rida. Kas lehe võtsid üle tankistid või vabatahtlikud uuendajad? Kas Kender leppis enne Väljataga juurde minekut Reformierakonna tagatoaga kokku või mitte? Kes kontrollis protsessi? Kas ZA/UM? Või Kender? Või Väljataga? Või Reformierakonna tagatuba ja ministeerium?
Ja lõppeks algab vastusest neile küsimustele ka küsimus ZA/UMile endale: kas partei kasutab ZA/UMi ära nagu «kasulikke idioote» või mitte?
PS. Juttudeni heast ja huvitavast kultuuriajakirjandusest saab jõuda alles peale seda, kui need skeemid on päevavalgele toodud.