Koolis tuleb rohkem arvestada laste eripäraga, mis nõuab aega ja teadmisi
Juhtkiri: poisid ja tüdrukud
5. oktoober 2013, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüdrukute ja poiste erinev hakkamasaamine koolis on vana ja hästituntud teema. Inimeste suhtumine soolistesse erinevustesse on aga vägagi lahknev.
Mõned erutuvad väga iga kord, kui soolistest erinevustest juttu tehakse, ning püüavad väita, et kõiki (või vähemalt enamikku) erinevusi saab seletada sellega, et meie kultuuris ja laste kasvatamise tavades rõhutatakse poiste ja tüdrukute, meeste ja naiste vahet. Sellest hoiakust kasvavad loogiliselt välja ka püüdlused luua nn sooneutraalseid lasteaedu ja koole.
Selliseid, kus kramplikult välditakse viiteid sellele, et poiste ja tüdrukute vahel on lisaks kehalistele ka muid erinevusi. Postimees kirjutas ühest säärasest Rootsi lasteaiast poolteist aastat tagasi («Poiss või tüdruk? Ei, hoopis sootu. Sugude keelamine Rootsi moodi», PM 14.04.2012).
Teises äärmuses on inimesed, kes miskipärast arvavad, et traditsioonilised soorollid on kõigis üksikasjades loomulikud ja paratamatud. Nende hoiakuid iseloomustatakse sõnapaariga «sotsiaalne konservatiivsus».
Mõlemast äärmusest mõistlikum on esmalt tunnistada, et põhimõtteliselt võib sooliste erinevuste taga olla nii bioloogilisi kui kultuurist lähtuvaid põhjusi, ning seejärel küsida, millised need täpselt on. Sellest järgmine küsimus on, kas on tarvis püüda midagi muuta, ja alles viimaks see, kuidas seda teha.
See, et poisid jäävad meie koolides tüdrukutest õpiedukuselt keskeltläbi maha, on fakt, mida tõendavad kasvõi tänase lehe loo juures esitatud andmed tasemetööde tulemuste kohta. See mahajäämus kandub edasi järgmistesse haridusastmetesse ning on osa seletusest tõsiasjale, et kõrgkoolides on naiste ülekaal üha kasvanud.
Samas on poisid vaimsete võimete uuringute järgi keskeltläbi vähemalt sama andekad kui tüdrukud. Kui poisid/mehed ei saavuta haridustaset, mis oleks neile eeldustelt jõukohane, siis mõjutab see nende endi elukäiku negatiivselt ning tähendab ka ühiskonnale laiemalt kasutamata ressurssi. Järelikult on see teema, millega tuleb ükskord ometi süsteemselt tegelema hakata.
Tänases leheloos kirjeldatud poisteklassid on huvitav nähtus, ent vaevalt küll võiks selline eraldamine (üksinda) olla lahendus probleemile. Küsimus on ikkagi selles, milliseid õpetamisemeetodeid kasutatakse ning kas õpetajatel on aega ja oskusi õpilastega individuaalselt tegeleda.
Nii nagu eriti andekad ja natuke kehvemate võimetega lapsed vajavad erinevat kohtlemist, vajavad ka poisid ja tüdrukud pisut erineval viisil tegelemist. Küsimus on, milles see erinevus täpselt seisnema peaks. Kui see on selge, saab muuta õpetajate taseme- ja täienduskoolituse suunda, muuta töökorraldust koolis ning harida ka lapsevanemaid.